Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on korteriühistute õlule pandav koorem aasta-aastalt kasvanud.
“Järjest süvenev energiavaesus, ehitushindade ja laenuintresside tõus, nüüd lisaks veel kaugküttele väidetavalt plaanitav võrgutasu, renoveerimistoetuste hüplikkus ja üldine bürokraatia kasv – kuidas peaks üks harilik korteriühistu, mille liikmetel tänast majandusolukorda arvestades on niikuinii ebakindlus tuleviku ees, kõige sellega hakkama saama,” ütles Jaadla.
“Kui siia lisada veel näiteks soovitus ehitada ühistu kuludest majadesse varjumiskohad, siis vajuvad ühistujuhil küll käed jõuetult alla,” lisas ta.
Jaadla kinnitusel on korteriühistute vaatest Euroopa Parlamendi vastu võetud hoonete energiatõhususe direktiivi elluviimine soovitusega kõik majad aastaks 2050 renoveerida ajalise teostamise mõttes ebarealistlik.
“See nõuaks suuremahulisi investeeringuid, mida korteriühistutel pole lihtsalt mitte kuskilt võtta. Sellise ülesande täitmine nõuab lisaks oluliselt suuremat ja stabiilset riigieelarvelist toetusüsteemi,” rõhutas Jaadla.
“Hiljutisel Euroopa elamuministrite kohtumisel tõdeti, et Euroopa elamumajandus on kriisis. Praegu on elamumajandus liikmesriikide siseasi, kuid arvestades direktiive nõuab eluasemevaldkond üha enam üle-euroopalist korraldust. Jah, Euroopa Liit on lubanud panustada umbes 60 miljardit, mis peaks liikuma elamumajandusse ja elamute renoveerimisse, aga kui palju sellest jõuab tegelikult Eestisse ja nende 14 000 majani, mis täna kordategemist ootavad,” ütles ta.
Jaadla sõnul jäetakse arvestamata, et Eesti korteriühistud on küll aktiivsed ja tublid, kuid siiski kõigest piiratud rahalise võimekusega mittetulundusühingud. “Mis tähendab, et nõuda järjest suuremaid investeeringuid inimeselt, kes ei tea, kas homme on tal töökoht, lisaks pidevalt kasvad elamis- ja igapäevakulud, pole korteriühistul tihti lihtsalt enam võimalik,” kinnitas ta.
Jaadla sõnul plaanitakse majade renoveerimise teemadel arutleda ka sel laupäeval toimuval Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil Tartus. “Arutame kõigi osapooltega, kuidas korteriühistu kui tellija saaks renoveerimist alates riikliku rekonstrueerimistoetuse taotlemisest kuni ehituse lõpuni kõige tõhusamalt ja probleemideta läbi viia,” rääkis temaatilise paneelarutelu moderaator Jaadla.
Lõuna-Eesti korteriühistute foorum toimub laupäeval kell 10 Tartu loomemajanduskeskuses Kalevi 17.
Selle valitsuse ajal veereb kõik allamäge. Pole mitte midagi positiivset.
Andres on kahe jalaga maas ja teab elust rohkem kui need rohelised narodnikud See majade renoveerimine on kahe otsaga asi Kas on ikka tõestatud et olemasolevatele betoonseintele peab lisama nii kohutavalt paks kiht nn villasaasta Või miks pahiseb talvel miinus 20 kraadine pakane otse läbi torude radiaatorisse ja seda reguleerida või sulgeda eisaa Kas tõesti meie tehnikaülikooli targad on ajupuudulikud Ükski normaalne majaomanik ei ava talvekülmaga välisust lahti Hiinast pärit betoonikruvid roostetavad kümne aastaga läbi Kas see karkassikrempel kukub siis alla koos raskete akendega Päikesepaneelid on ju lihtsalt naljanumber meie kliimas Nii et mõistust oleks väga vaja eurototruse vastu Minu hea alpinistist sõber ütles et ainuke null energiaga hoone on iglu Eriti kui kaasas on jaanalinnusulgedega magamiskott