Eesti riik ei pea kiirustama oma sõdurite Ukrainasse saatmisega, sest see pole abi, mida ukrainlased meilt palunud on. Palutud on relvastust, mürske ja muid lahingu pidamiseks vajalikke elemente. Sõdurite saatmine on tõsine teema ja viib sõja uuele tasandile, kasvatades reaalselt ka vastutuse määra oma inimeste julgeoleku osas, ütles keskerakondlane Aivar Riisalu.
Eurosaadik Riho Terras ja peaminister Kaja Kallas on viimasel ajal sõdurite saatmise mõtteid erineva nurga alt tõstatanud. “Miks Eestis levivad ettepanekud saata Ukrainasse sõdureid, olgu kasvõi instruktoritena, ei ole meil spetsialistide ringis ega ammugi üldrahvalikult läbi arutatud?” küsis Riisalu. “See pole hea kultuur, tõsised asjad oleks vaja enne selgeks mõelda, analüüsida, liitlastega läbi arutada ja siis ühiskonnale kuulutada. Rahvas on piisavalt erutatud uuest julgeolekuolukorrast, tihtilugu on raske seletada, miks me peame sõdureid sinna saatma.”
Riisalu märkis, et Ukrainal on arvestatavad elavjõureservid, samuti päris palju lahingkogemusega sõjaväelasi. “Meil tuleb Ukrainalt õppida, mitte vastupidi. Olles ise kuulanud Ukraina ohvitseride loenguid, mis rindel tegelikult toimub, siis tekib tunne, et meil pole neile jalaväelastena midagi õpetada. Vastupidi, peame neilt õppima, sest häda korral on see kogemus väga väärtuslik,” rõhutas Riisalu.
Riisalu juhtis tähelepanu, et hetkel on vabatahtlikel võimalik Ukrainale appi minna ja neid on sinna ka läinud ning instruktoritena saame ukrainlastele õpetada uusi tehnoloogiaid, nagu näiteks F-16 piloodid, tankistid.
Peaksime seisma ennekõike NATO ühtse lähenemise eest, mis siiani on selgelt piiritlenud Ukrainale antava abi ulatust. “Oluline on saata relvaabi teele ja õpetada turvalisemas keskkonnas ukrainlastele uusi relvasüsteeme. NATO kohustus ja vajadus on aga välja töötada ühine lähenemine sekkumise tasemes,” loetles Riisalu.