Euroopa Parlamendi saadik Jana Toom tahab siseminister Lauri Läänemetsalt teada, mida riik on ette võtnud üha enam kasvanud kelmuste vähendamiseks.
„Minu poole pöördub üha rohkem inimesi, kes ühel või teisel viisil seisid silmitsi kelmuste arvu kasvuga meie riigis. Neile jääb mulje, et riik ei suuda neid kaitsta ja politsei ei tee midagi,” kirjutas Toom siseminister Lauri Läänemetsale saadetud arupärimises.
Toom soovib siseministrilt teada, mis on kelmuste kasvu põhjused ja kuidas on lood riigis tervikuna sel aastal ning kuidas ministeerium hindab probleemi. Veel pärib Toom ministrilt, millised meetmeid on ette võetud ja mida kavatsetakse ette võtta, et selle kuriteoliigi kasvu peatada.
Toom tugines kirjas Harjumaad ja Tallinna linna teenindava Põhja politseiprefektuuri juht Ats Kübarsepa öeldule, et süütegudest on möödunud aasta jooksul kõige enam kasvanud just kelmuste arv, mida võrreldes 2022. aastaga oli mullu 22 protsenti rohkem. Eelmisel aastal pandi Harjumaal toime 389 kelmust, neist 339 internetis.
Internetikelmuste arv on mullu võrreldes aasta varasemaga tõusnud 34 protsenti. Tallinnas ja Harjumaal kokku tekitati inimestele eelmisel aastal kelmustega üle 48 miljoni euro kahju. Erilise löögi all on vanemate põlvkondade esindajad.
Juba ette lootusetu pöördumine, sest teatavasti tegutseb lõviosa veebi- ja telefonikelmidest Ukraina territooriumilt, kuid Ukraina on meie riigi jaoks samas pühamast püham, isegi püham kui püha lehm ja seega pole lootustki, et kelmidele kuidagi kraesse saaks karata, pealegi kui nende poolt kogutud raha otseselt sealse sõjamasina toetuseks pidi minema. Nii, et petetudki võiksid käsitleda oma materiaalseid kaotusi lihtsalt kui vabatahtlikku annetust Ukrainale ja tunda siirast uhkust, et said ka kuidagi abiks olla!
sooritamisel on 2 poolt: kelm ja ohver. Kui ohver on loll, ei saa teda ka kaitsta.
Lahendiks oleks kui need lollakad ohvrid avaldataks telekas ja lehtedes suurelt ja avalikult. Oma nime ja elukohaga.
Ehk siis teised võtavad õppust.