Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK) leiab, et sotsiaalministeeriumis kavandatav eriarsti visiiditasu tõstmine mõjub rängalt kroonilistele haigetele ning takistab väiksema sissetulekuga inimestel arsti juurde jõudmast.
„Inimeste omaosalus tervishoiuga seonduvate kulude katmisel on juba hetkel liiga suur ning inimeste jaoks liigselt koormav. Eelneva tõttu ei saa olla lahenduseks tervishoius omaosaluse tõstmine,” märkis EPIK-u jurist Kristi Rekand.
EPIK toob välja, et krooniliste haigete hulgas on palju inimesi, kellel ei ole töövõimet hinnatud või vähenenud töövõime tuvastatud, aga eriarsti juures peavad palju käima. Näiteks diabeetikud peavad külastama lisaks endokrinoloogile veel 3-4 eriarsti, mistõttu tähendab kolmekordne hinnatõus diabeetikule mitmekordset lisakulud ehk 20 euro asemel 100 eurot ning seda kas iga kuu või iga paari kuu järel ning pidevalt.
„Reumahaiged on aktiivsed ja võimalusel töötavad, kuid saavad sageli üksnes miinimumpalka. Haiguse kontrolli all hoidmiseks tuleb iga 1-3 kuu tagant reumatoloogi konsultatsioonil käia, et hinnata ravi efektiivsust ja vajadusel seda muuta, mis tähendab muudatuse pinnal olulist lisakulu. Haiguse ägenemisel vajavad reumahaiged enamasti erinevate eriarstide visiite. Lisaks on reumahaigetel sageli mitmed kaasuvad haigused nagu südame-veresoonkonna haigused, diabeet, neeruhaigused, kopsuhaigused, mis tähendab samuti erinevaid eriarstide visiite,” selgitas Rekand.
Taastusraviarsti juures tuleb käia regulaarselt töövõime säilitamise eesmärgil ning peale ägenemist taastumise eesmärgil. Kõik eelnev kogumina tähendab erinevaid eriarstide visiite ja seda korduvalt, tegemist ei ole üksnes ühekordse 20-eurose visiiditasu tasumisega. „Samas ei ole eriarstiabi kättesaadav igas piirkonnas, mis tähendab veel täiendavat transpordikulu ja töölt eemalviibimisega seonduvat kulu,” tõdes Rekand.
Ka taastusraviarstid on mures, kuna plaan on tõsta statsionaarse taastusravi omaosalust. Erakorralise meditsiiniosakonna (EMO) tasu tõstmine võib viia omakorda hoopis kiirabi kutsumise tõusuni.
„Insuldipatsiendid seisavad täna sageli silmitsi sellega, et korduvhindamise perioodil enam vähenenud töövõimet ei tuvastata, mistõttu on sissetulek piiratud ning igasugune raviga seonduvate kulude tõus on mõeldamatu. Eriarsti juurde pääsemine on samuti insuldipatsientide jaoks väga keeruline ja kui järjekorrad veel pikemaks venivad ning visiiditasud ka lisaks kasvavad, halveneb inimeste olukord drastiliselt,” märkis Rekand.
EPIK-u hinnangul ei too muudatus ka EMO koormuse vähenemist, kuna insuldist tingitud valud jm tekitavad sageli ärevust ja hirmu, mil helistatakse pigem kiirabisse, kui pöördutakse perearsti poole.
Eriarsti visiiditasu tõus kuni 20 euroni võib EPIK-u arvates tuua patsientidele kaasa mitmeid tõsiseid ohte ehk kõrgem visiiditasu võib takistada väiksema sissetulekuga patsientidel arsti juurde jõudmist, mis võib omakorda halvendada nende tervislikku seisundit.
„Ka võib kõrgema hinna tõttu tekkida kiusatus arsti juurde minekut edasi lükata, mis omakorda toob kaasa hilinenud diagnoosid ja ravivõimalused süvendades haiguse kulgu. Kui arsti ei külastata hinna tõttu, võivad terviseprobleemid süveneda ja hiljem vajada keerulisemat ning kallimat ravi,” leidis Rekand.
EPIK lisas, et ka tööinimestele ja sagedast arstiabi vajavatele patsientidele tähendab kõrgem tasu täiendavat rahalist survet, mis võib mõjutada nende igapäevast toimetulekut.
BNS
Muudkui mõeldakse välja igasuguseid makse ja nüüd minnakse haigete inimeste kallale.
Selle häbiväärse seaduse ühesooliste abielu suhtes oleks võjnud anda välja seadus mille järgi peaksid arstid peale ülikooli lõpetamist mõned aastad kodumaal töötama. Meil on eriarstidest puudus eriti kirurgidest ja inimene oeab valude käes kannatades väga kaua ootama oma järjekorda. Meie valitsus teeb paljud inimesed vaesemaks aga omal on palku tõstnud. Ega astmelist tulumaksu sisse viia ei taheta sest siis läheb omal rohkem raha riigile aga nende meelest las vaesemad inimesed jäävad veel vaesemaks nende meelest ja veel lisaks peavad loobuma ka arstiabist. Valitsus ei hooli meie rahva heaolust,
Puudus on ravirahadest, mitte eriarstidest. Just raha on see, mis ei lase arstidel täiskoormusega töötada, sunnib jooksma erakliiniku ja riigihaigla vahet või minema hoopistükkis välismaale.
Olukord on väga julm ja ükskõikne ka just ,,raviteenuse”osas.Ametlikku järjekorda panek on 4 kuud?Oma raha eest kohe aga ka tolku maalo.Arst vaatab sinule otsa,mingeid uuringuid ei tehta ja ongi kõik aga rahast oled sa ilma jäänud ja sinu häda kestab aina edasi mis saab ei huvita kedagit.Siit järeldus,et esmane visiit tehke õe vastuvõtule on lootust rohkem abi saada.Varemalt kui meil lõpetatti arstiabi andmine siis arstid ise kirjutasid kuidas see raviteenus toimib ja mis võiks parem patsiendile olla aga nüüd muidugi omi arvamusi enam ei tohi olla ja uuel ajastul nüüd uutmoodi ehk ei olegi enam stagnante.Jah nüüd mõisnike ajastul on muidugi kõik teistmoodi.Ei ole enam seda arstiabi kus häda korral said kohe abi ja uuringud olid ikka põhjalikud,võin seda oma kogemustele kinnitada
Mul oli luumurd ja mulle tehti samal päeval operatsioon Mustamäe Regionaalhaiglas. Olen südamest tänulik kirurgile sest paranesi täielikult. Kirurgid on väga head kuid neid on vähe ja tekib järjekord. Kirurgide tööpäev on pikk sest peale ootejärjekorras olevate haigete operatsioone tuuakse pidevalt neid kes kukuvad ja vigastavad end ja neid opereeritakse kohe. Arstid ei peaks välismaale sõitma vaid oma rahvast ravima. Kahjuks paljud haigused on ravimatud kuna puuduvad ravimid. Kas mitte Brüsseis ei peaks selle peale mõtlema et peaks avastamiseks on vaja teadlastele võimalusi andma selle asemel et tegutseda sellega mis maailmas midagi ei muuda aga riikidele võib häda kaela tuua küll.