Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK) leiab, et sotsiaalministeeriumis kavandatav eriarsti visiiditasu tõstmine mõjub rängalt kroonilistele haigetele ning takistab väiksema sissetulekuga inimestel arsti juurde jõudmast.
„Inimeste omaosalus tervishoiuga seonduvate kulude katmisel on juba hetkel liiga suur ning inimeste jaoks liigselt koormav. Eelneva tõttu ei saa olla lahenduseks tervishoius omaosaluse tõstmine,” märkis EPIK-u jurist Kristi Rekand.
EPIK toob välja, et krooniliste haigete hulgas on palju inimesi, kellel ei ole töövõimet hinnatud või vähenenud töövõime tuvastatud, aga eriarsti juures peavad palju käima. Näiteks diabeetikud peavad külastama lisaks endokrinoloogile veel 3-4 eriarsti, mistõttu tähendab kolmekordne hinnatõus diabeetikule mitmekordset lisakulud ehk 20 euro asemel 100 eurot ning seda kas iga kuu või iga paari kuu järel ning pidevalt.
„Reumahaiged on aktiivsed ja võimalusel töötavad, kuid saavad sageli üksnes miinimumpalka. Haiguse kontrolli all hoidmiseks tuleb iga 1-3 kuu tagant reumatoloogi konsultatsioonil käia, et hinnata ravi efektiivsust ja vajadusel seda muuta, mis tähendab muudatuse pinnal olulist lisakulu. Haiguse ägenemisel vajavad reumahaiged enamasti erinevate eriarstide visiite. Lisaks on reumahaigetel sageli mitmed kaasuvad haigused nagu südame-veresoonkonna haigused, diabeet, neeruhaigused, kopsuhaigused, mis tähendab samuti erinevaid eriarstide visiite,” selgitas Rekand.
Taastusraviarsti juures tuleb käia regulaarselt töövõime säilitamise eesmärgil ning peale ägenemist taastumise eesmärgil. Kõik eelnev kogumina tähendab erinevaid eriarstide visiite ja seda korduvalt, tegemist ei ole üksnes ühekordse 20-eurose visiiditasu tasumisega. „Samas ei ole eriarstiabi kättesaadav igas piirkonnas, mis tähendab veel täiendavat transpordikulu ja töölt eemalviibimisega seonduvat kulu,” tõdes Rekand.
Ka taastusraviarstid on mures, kuna plaan on tõsta statsionaarse taastusravi omaosalust. Erakorralise meditsiiniosakonna (EMO) tasu tõstmine võib viia omakorda hoopis kiirabi kutsumise tõusuni.
„Insuldipatsiendid seisavad täna sageli silmitsi sellega, et korduvhindamise perioodil enam vähenenud töövõimet ei tuvastata, mistõttu on sissetulek piiratud ning igasugune raviga seonduvate kulude tõus on mõeldamatu. Eriarsti juurde pääsemine on samuti insuldipatsientide jaoks väga keeruline ja kui järjekorrad veel pikemaks venivad ning visiiditasud ka lisaks kasvavad, halveneb inimeste olukord drastiliselt,” märkis Rekand.
EPIK-u hinnangul ei too muudatus ka EMO koormuse vähenemist, kuna insuldist tingitud valud jm tekitavad sageli ärevust ja hirmu, mil helistatakse pigem kiirabisse, kui pöördutakse perearsti poole.
Eriarsti visiiditasu tõus kuni 20 euroni võib EPIK-u arvates tuua patsientidele kaasa mitmeid tõsiseid ohte ehk kõrgem visiiditasu võib takistada väiksema sissetulekuga patsientidel arsti juurde jõudmist, mis võib omakorda halvendada nende tervislikku seisundit.
„Ka võib kõrgema hinna tõttu tekkida kiusatus arsti juurde minekut edasi lükata, mis omakorda toob kaasa hilinenud diagnoosid ja ravivõimalused süvendades haiguse kulgu. Kui arsti ei külastata hinna tõttu, võivad terviseprobleemid süveneda ja hiljem vajada keerulisemat ning kallimat ravi,” leidis Rekand.
EPIK lisas, et ka tööinimestele ja sagedast arstiabi vajavatele patsientidele tähendab kõrgem tasu täiendavat rahalist survet, mis võib mõjutada nende igapäevast toimetulekut.
BNS