Mark Jefimov, Lasnamäe linnaosakogu aseesimees (Keskerakond)
Viimasel ajal on Lasnamäel toimunud olulisi poliitilisi arenguid, mis on pannud paljusid linna elanikke ja poliitikavaatlejaid küsima: kas linna juhtimises on tähtsaim võim või linnaelanike heaolu? Värske näide on sotsiaaldemokraatide liigutus, kus endine Keskerakonna liige Julianna Jurtšenko määrati taas Lasnamäe linnaosavanemaks, seekord kopsaka, üle 6300-eurose kuupalga eest. Selle sammu kontekstis on selge, et küsimus ei ole pelgalt ametikoha täitmises, vaid palgas, mis on paljude arvates ebamõistlikult suur ja isegi provokatiivne.
Kriitika ja mure peituvad tõsiasjas, et samal ajal, kui linnaosavanemale leitakse raha kopsakaks palgatõusuks, on linna eelarves tehtud kärpeid valdkondades, mis otseselt mõjutavad lasnamäelaste igapäevaelu. Näiteks on linnaeelarvest kärbitud raha kultuurisündmuste ja abipakkide jaoks, mis varasemalt pakkusid tuge just kõige haavatavamatele lasnamäelastele. Näeme, kuidas traditsiooniline üritus Lasnamäe päev möödus sel aastal märksa kokkuhoidlikumalt kui varasematel aastatel. Linnavõim alustas bussiliinide ümberkorraldustega, samas ei arvesta need muudatused elanike soovide ega bussijuhtide arvamusega. Selline olukord paneb küsima, kas tõesti on Lasnamäe linnaosavanema palk linnaelanike heaolust tähtsam?
Jurtšenko ametisse määramise protsess näib samuti küsitav. Ta vahetas erakonda ajades näiliselt pragmaatilist poliitikat, kus selgelt oluline oli ametikoha kindlustamine, mitte põhimõtete järgimine. Siin on oluline rõhutada, et Lasnamäe linnaosakogu, mis esindab lasnamäelaste häält, ei toetanud Jurtšenko kandidatuuri linnaosavanemaks. Lasnamäe elanikkond on mitmekesine ja linnaosakogu koosseis on nende huvide peegel. See peegel, mis peaks kajastama linnaelanike ootusi näitab, et Jurtšenko kandidatuur ei olnud kohaliku kogukonna seas populaarne ega toetatud. Siiski, hoolimata linnaosakogu seisukohast, otsustati määramine läbi suruda, selgelt võimu hoidmise eesmärgil.
Kõige naeruväärsem on see, et vaatamata varasemale avalikule kriitikale Jurtšenko vastu, otsustasid Isamaa, Reformierakond ja Eesti200 teda ikkagi toetada. Linnavalitsuses näib olevat valmisolek kompromissideks ja tehinguteks, mis lähevad vastuollu avalikkuse soovide ja ootustega, kuid peaasi, et saaks ise võimul püsida. See, kuidas sotsiaaldemokraadid ostavad inimesi läbi kõrgete palkade ja poliitiliste lubaduste, on juba saamas uueks normaalsuseks Eesti poliitikas. Kas tõesti nende pink on nii lühike? Valijaid ei tasu siiski pidada rumalaks.
Peame endalt küsima: kas selline juhtimine, kus poliitikud ja võimuesindajad vahetavad parteisid ja seisukohti, et saada kätte kõrgepalgalised ametikohad, on see, mida me tegelikult soovime? Või ootame siiski rohkem läbipaistvust, põhimõttekindlust ja vastutustunnet avaliku raha kasutamisel. Hetkel paistab aga, et palganumbrid on kõrgemal kohal kui Lasnamäe inimeste tegelikud vajadused.
See lugu ei ole pelgalt üksikjuhtum, vaid laiem tendents meie poliitilises kultuuris, kus võim ja raha domineerivad aususe ning kogukonna huvide üle.
See on nii alatu.Väga paljud inimesed on vaesed aga raha loobitakse omadele ehk valitsusmeelseele.
on ju lihtne – see on sobiv koht rahva tagant VARASTAMISEKS! Sotsid ja rehvid muud ju ei oskagi.
Vaevalt väga paljud neist palgarahadest nüüd söönuks saaksid nagu vaesustki need vaevalt likvideeriksid. Ei õnnestunud see Nõukogude Liidus, ega õnnestuks ilmselt mujalgi sest seda raha lihtsalt ei jaguks kunagi kõigile. Aga oma suhtumist vaesemasse osasse rahvast näitavad rahajagajad sellega küll kohe kindlasti. Ja antud juhul eriti need, kellele meeldib endid sotsideks nimetada, kuid kellel samal ajal viimastega midagi ühist ega sarnast ei ole nii, et kõike muud kui sotsialistlik Keskerakond viimaste kõrval oma meelsuselt isegi juba lausa bolševistlik võitlussalk tundub olevat!