Õpilased ja tudengid üle Eesti kogunevad neljapäeval Tallinnas Stenbocki maja ette piketile, et tuletada valitsusele meelde, kui oluline on säilitada ligipääs tasuta kõrgharidusele.
Eesti Üliõpilaskondade Liit toob piketi põhjuseks viimastel nädalatel hakanud kerkima küsimused riigi plaanide üle kaotada tasuta õppimine eestikeelsetel õppekavadel ning täielikult elimineerida tulemusstipendiumid. Neist viimane on kirjas järgmise aasta riigieelarves. “Need muudatused mitte ainult ei ohustaks meie haridussüsteemi, vaid toovad endaga kaasa ka laiemad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed,” märkis liit.
Üliõpilaskondade liit peab tulemusstipendiume tudengitele oluliseks motivatsiooniallikas. “See väike toetus aitab tunnustada ja väärtustada õpingute käigus saavutatud tulemusi ning paljudel juhtudel ka lihtsalt ots otsaga kokku tulla. Arvestades seda, et tulemusstipendiumi summa on püsinud sama juba alates 2013. aastast, siis võiks eeldada, et valitsus asub inflatsiooni ja elukalliduse tõusu teerulli alla jäänud stipendiumit tõstma, kuid sellele vastupidiselt soovitakse tulemusstipendium täielikult kaotada,” kirjutas liit.
Praeguses, juba niigi puudulikus tudengite toetussüsteemis, tähendaks liidu hinnangul tulemusstipendiumite kaotamine enamat kui lihtsalt tudengite pühendumuse tunnustamata jätmist. “Paljudele tudengitele tähendaks see ka sissetuleku kaotust, mis seni võimaldas neil ots otsaga kokku tulla,” lisas liit.
Üliõpilaskondade liit leiab, et tasuta kõrghariduse kadumisel on suur oht, et toimub ajude väljaränne põhjamaade suunas, kus on tasuta kõrgharidus ning tugev toetussüsteem. “See tähendaks vaikselt eestikeelse kõrghariduse ja teaduse hääbumist ning ühiskonna harituse vähenemist. See läheb aga otse vastuollu riigi strateegiaga, kus on sätestatud, et soovime, et pool elanikkonnast oleks kõrgharitud,” kirjutas liit.
Tasuta õppimise ja tulemusstipendiumide kaotamine ei mõjuta liidu hinnangul üksnes tudengeid, vaid tervet ühiskonda. “Hariduse kättesaadavuse vähenemine suurendab sotsiaalset ebavõrdsust, kuna madalama sissetulekuga pered ei suuda oma lapsi kõrgharidusse saata. See loob olukorra, kus hariduse kvaliteet ja võimalused sõltuvad rohkem vanemate rahalistest võimalustest kui noore täiskasvanu potentsiaalist. Eriti arvestades uuest aastast kehtima hakkavaid maksusüsteemi muudatusi, mis mõjutavad kõige tugevamalt just väiksemapalgalisi peresid,” rõhutas liit.