Lisaks sellele, et 2025. aasta riigieelarve on suures osas läbipaistmatu, puudub seal konkreetne info juriidiliste isikute toetamise kohta, millega võib kaasneda huvide konflikt, mistõttu saadab komisjon kõigile ministeeriumitele märgukirja palvega täiendada seletuskirja enne eelarve teist lugemist, ütles Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart pärast täna toimunud erakorralist istungit.
“Seletuskirjas on avalikustatud vaid osaline info toetust saavate juriidiliste isikute kohta või selgitus, mille alusel toetust jagatakse,” lausus Kovalenko-Kõlvart. “Mõne ministeeriumi puhul see info sootuks puudub. On kahtlus, et riigisiseste toetuste jagamine ei ole alati läbipaistev ega taga ausat konkurentsi. Jääb mulje, et ministeeriumitel on kujunenud arusaam, et kui riigieelarve seletuskirjas on toetuse saaja nimetatud, on see automaatselt raha väljamaksmise aluseks, millele ei saa muudatusettepanekuid esitada ka Riigikogu liige.”
Sellest tulenevalt saadab korruptsioonivastane erikomisjon Kovalenko-Kõlvarti sõnul kõigile ministeeriumitele märgukirja, et toetuste jagamised mittetulundusühingutele ja sihtasutustele koos põhjendustega oleksid enne riigieelarve teist lugemist seletuskirjas välja toodud. “Läbipaistmatu tegevus võib anda alust kahtlusteks, et varjamise käigus toetatakse just endale meelepäraseid juriidilisi isikuid,” märkis Keskerakonna saadik.
Kovalenko-Kõlvart lisas, et praegust tegevuspõhist eelarvet on teravalt kritiseerinud nii õiguskantsler Ülle Madise kui riigikontrolör Janar Holm, kes nentis, et Rahandusministeeriumil on võrreldes varasemaga kadunud täpsem ülevaade ministeeriumite rahakasutamise kohta.
“Ka Rahandusministeeriumi ametnikud on kriitilised erinevate ministeeriumite toetuste jagamise praktika osas ning on seisukohal, et ministeeriumite siseaudit peaks olema tõhusam. Toetus ei tohi olla saajapõhine, vaid toetusele peab olema võimalus kandideerida samalaadsetel juriidilistel isikutel ning nende hindamine ning toetuse andmise otsus peab valmima objektiivsete kriteeriumide alusel. Suhtumine, et Riigikogul või maksumaksjal ei peagi olema täpset ülevaadet, milleks raha kulub, peab muutuma,” rääkis Kovalenko-Kõlvart.