Andrei Korobeinik, Riigikogu liige
Olukorras, kus pangamaksu vajadus on selge isegi kõige paadunumale majandusvabaduse võitlejale, ambrasuurile pankade kaitseks viskub üks reformierakondlane teise järel. Värskes arvamusartiklis tuletas Mart Võrklaev meelde, et pangad juba maksavad makse – ja tõepoolest, nii on. Kuid makse maksavad ka kõik Eestis elavad inimesed, mis ei ole valitsusele kunagi takistuseks olnud uute maksude kehtestamisel. Inimesed maksavad juba tulumaksu, mis oli varem oluliselt suurem kui pankade tulumaks. Inimeste tulumaks aga ikkagi tõuseb ja see Võrklaeva üldse ei häiri. Lisaks sellele lisandub veel julgeolekumaks, mida võiks nimetada pigem Reformierakonna ebakompetentsuse maksuks, kuna julgeolekuga ei ole sel mingit pistmist. Maksutõusud löövad kõige valusamini just kõige vähem kaitstud ühiskonnagruppe, samas kui pankade kasumid on Reformierakonna kindlates kätes ja voolavad segamatult ning sisuliselt maksuvabalt Skandinaaviasse.
Mart Võrklaeva elutöö poliitikuna on muidugi tehtud ja ta ei peagi enam väga pingutama – ajaloo annaalidesse pääses ta nii või naa. Eesti rahandusministrina viis ta Eesti majanduslanguse poolest Euroopa esikohale. Alates 1918. aastast pole Eesti isegi viimase kolme seas olnud – ja nüüd kohe selline läbimurre. Mart kirjutab, et rahandusministrina ei näinud ta mõtet pankade maksustamisel ega näe ka praegu: “Usun ka, et riigil ei sobi tegutseda kuulsa USA pangaröövli Willie Suttoni sõnade järgi, kes ütles, et ta röövis panku, «sest see on koht, kus on raha»”.
Reformierakond otsustas tõepoolest mõelda kastist välja ja võtta raha sealt, kus seda pole. Kõige suuremad löögid tabasid pensionäre (tulumaks ja julgeolekumaks), maapiirkondades elavaid inimesi (automaks), lastega kodus olevaid emasid (kes jäävad ravikindlustusest ilma) jne. Riigikogu rahanduskomisjoni esinaine Annely Akkermann väitis, et nende inimeste sissetulekud on niigi väikesed, seega polevat vahet – julgeolekumaks võtab pensionäri taskust vaid 15 eurot, pensionär ei pane seda tähelegi! Reaalsus on muidugi see, et kõige vaesemad inimesed langevad maksutõusude tõttu allapoole suhtelist ja tihti ka absoluutset vaesuse piiri. Aga pangad – need küll ei pane majanduslangust tähele. Neil on kõik hästi.
Tunneme pankadele kaasa
Oma arvamusartiklis apelleerib Võrklaev lugeja empaatiale. “See raha on teenitud läbi meie tublide ettevõtjate raske töö ning iga ettevõtte normaalne soov peabki olema kasumit teenida,” kirjutab Mart pankade superkasumist. Ta unustab aga, et pankade ülikasumid tulid kõrgest Euriborist, mitte raske töö tulemusena. Iga Eesti elanik (kaasa arvatud imikud ja pensionärid) panustab pankade kasumisse ligikaudu 1000 eurot aastas. Pankade kasumimarginaalid olid näiteks kasiinode omadest oluliselt kõrgemad, ja kasiinode puhul ei näe riik probleemi nende maksustamises.
Tõsi, isegi Reformierakonnas ei toeta kõik saadikud valitsuse maksuorgiat, mis viis Eestit majanduslanguse pikkuse poolest maailmas teisele kohale pärast Haitit. Näiteks Aivar Sõerd on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et maksude kogumine ei käi nii, et kui maks on kaks korda kõrgem, siis riigieelarvesse laekub kaks korda rohkem raha. Paraku tänane Reformierakond ei ole enam see, mis ta oli kasvõi Ansipi ajal, ja Sõerdi pöördumisi võib võrrelda astrofüüsiku loenguga kolhoosi kokkutulekul – ta räägib õiget ja tarka juttu, aga auditooriumi vibe on hoopis midagi muud.
Osaliselt võib nõustuda nende koalitsioonipoliitikutega, kes ütlevad, et pangamaksu kehtestamisega oleme hiljaks jäänud. Kui esimene Keskerakonna poolt esitatud pangamaksu eelnõu oleks aasta tagasi Riigikogu poolt vastu võetud, oleksime sel aastal teeninud ligi pool miljardit lisatulu riigieelarvesse. See võimaldanuks jätta pensionid maksuvabaks, loobuda automaksust, alustada kiirteede, Tallinna haigla ja Haapsalu raudtee ehitamist. Kuid ka praegu, kui Riigikogu menetluses on juba kolmas Keskerakonna pangamaksu eelnõu, ei ole veel lootusetult hilja.
Naabrite edu on meile õppetunniks
Lätis jõustus pangamaks alles sel nädalal ja Läti parlamendi peamine eesmärk on maksustada suurte laenuintresside ja väikeste hoiuste intresside vahet. Eesti jaoks oleks see samuti aktuaalne – just meil on naabritega võrreldes müstiliselt kõrged laenuintressid, samas kui eestlaste maksukäitumine on eeskujuks mitte ainult Balti riikidele, vaid ka Skandinaaviale. Millegipärast ei julge pangad küsida nii kõrgeid laenuintresse näiteks soomlastelt või taanlastelt, kelle pangamaksud on kõrgemad. Pangamaksul on veel üks oluline mõju. Kui kasumit maksustatakse Eestis vähem, ei ole pangal soodne luua siin töökohti. Lihtsam on raha välja viia ja võtta inimesed tööle näiteks Leedus või Rootsis, kus pangamaksud on oluliselt kõrgemad. Valitsuse otsuste tõttu kaotab Eesti tarku kõrgepalgalisi töökohti naabritele…
Kui Läti lahendas kõrgete intresside probleemi nüüd ära, siis Leedu kehtestas pangamaksu Balti riikidest esimesena ja saab eelarvesse kahe aastaga kaks miljardit eurot lisatulu. Paljudes teistes Euroopa Liidu riikides on pangamaks kas rakendatud või planeeritud. Hispaania kehtestas 2022. aastal pankadele ja energiafirmadele ajutise kasumimaksu, et rahastada elukalliduse kriisi leevendavaid meetmeid. Eelarve sai 3 miljardit eurot juurde. Kaks miljardit eurot teenis pangamaksuga Ungari, samas suurusjärgus plaanib maksulaekumist Tšehhi. Mis on nendel riikidel ühist? Nende majandus kasvab, erinevalt Eesti majandusest. Ükski pank pole nendest riikidest lahkunud – vastupidi, Leedus näiteks avatakse uusi panku just praegu.
Pangamaksu ülikasumite maksustamise vajaduses on kindel kogu Eesti meedia; vaid viimase nädala jooksul on selle toetuseks ilmunud artiklid Äripäevas ja Ekspressis. Ka ühiskond tervikuna selgelt toetab seda mõtet. Mis on aga põhjus, miks just pangad on Eestis maksutõusust pääsenud? Miks hoitakse nende huvidest kahe käega kinni, samas kui teistest valimislubadustest on koalitsioon lihtsalt loobunud? Olgu see erakorraline pensionitõus, neljarealised maanteed, õpetajate ja arstide palgatõus, kiire internet või ametnike arvu vähendamine – unustatud on kõik. Pankadele antud lubadus pidas aga vastu. Mul endal pole sellisele rumalusele ühtegi seletust.
Teiste riikide näited tõestavad, et pangamaks ei kahjusta majandust. Vastupidi, see on majanduskasvu mootor, mis võimaldab kriisi ajal aidata just neid, kellel on kõige raskem. Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid elavad aga oma väljamõeldud maailmas, kus majanduse põhireeglid ei kehti ja terve mõistus ei mängi mingit rolli. See on aga valik, mille Eesti valijad eelmisel aastal tegid. Vigade analüüsi saavad valijad teha alles järgmistel valimistel.
Igati loogiline.
Sest pankadest liigub kilekotte Kilekotikute peakontoorasse. Inimesed ju neile kilekotte ei tassi!
Ärgem unustagem, kes on praegu ooravate päälik – Kilekoti-Miša!
Enne seda oli MilliSiim, kes juhtis KaKa kätega.
On täitnud ülemisi käskusi ja pidevalt.
Olen õnnelik õnnetu.
Ma tahaksin teada kasvõi ühte asja mida meie valitsus on teinud meie riigi ja rahva heaks. Ei tea kas nad ei oska või ei taha teha. Aga me pole vabad, oleme jälle liidus ja peab arvestama Brüsselist tulevaid käske mis ei sobi meie riigi arengule ja rahva heaolu saavutamisele. Paistab ka et sealt valitsuskoalitsioonist pole paremaid ministreid võtta. Aga ehk mõnelparemal on mugavam nupule vajutada kui välja mõelda seda et tegutsema peab, midagi välja mõtlema mus sest et sellest kasu pole.Inimeste vaesumine ja riigielu allakäik neid ei häiri.