Eesti Tööandjate Keskliit tegi peaministrile ettepaneku külmutada riigi indekseeritud kulud majanduskasvu taastumiseni või need jäädavalt ümber kujundada. Majanduse arengust kiiremini kasvavad riigi kulutused ei ole jätkusuutlikud, sest see nõuab uusi makse, võlga ja võib viia riigi maksejõuetuseni.
Liit soovitab indekseerimise ümber kujundada nii, et kulude kasv arvestaks tarbijahinnaindeksi (THI) või mõne muu indeksiga kõrval ka seda, kas majandus kasvab või langeb. Loe täismahus pöördumist siit (allalaetav .pdf fail).
„Kui valitsuse kulud kasvavad kiiremini kui majandus ja vajavad maksutõuse, tõstab see hindu ning inflatsiooni. Kui kulude kasv põhineb elukalliduse tõusul ja samal ajal suurendab elukallidust, tekib nõiaring, mis viib riigi kulude jätkuva kasvuni,“ rõhutas täna peaministrile ettepaneku saatnud Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. „Riigil on kulude katteks raha vaid siis, kui Eesti majandus on konkurentsivõimeline ja areneb ning ettevõtjad ja inimesed teenivad tulusid, mida maksude kaudu ümber jagada. Eesti majandus langeb aga mitmendat aastat, kuid riigi kulutused on indekseerimise tõttu jõuliselt kasvamas.”
Poliitikud on riigi kulude kasvu põhjendanud ennekõike kaitsekulude tõstmisega. Kuigi sellesse valdkonda on põhjendatult lisaraha ka suunatud, siis viimastel aastatel on kulukasvu vedanud indekseeritud ja erakorraliselt kerkinud sotsiaal- ning tervishoiukulud. Majanduskasvu puudumisel on üle võimete kulutamist rahastatud laenamise ja maksutõusudega.
„Majanduskasvuks on ettevõtjatele vaja investeerimiskindlust, kuid pidevalt kasvav maksukoormus seab kahtluse alla uute investeeringute tasuvuse,“ selgitas Eesti Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo. “Kuigi peaminister on lubanud, et enne järjekordseid Riigikogu valimisi rohkem uusi makse ei kehtestata, ei tundu maksukoormuse senisele tasemel püsimajäämine valitsussektori kulude kasvu ja poliitiliste otsuste tõttu ei piisavalt veenev ega kindlust sisendav.” Eesti maksukoormus tõuseb tänavu 35,8%ni SKPst ehk märkimisväärselt kõrgemaks arenenud riikide (OECD) keskmisest.
Selleks, et nii praegusel kui järgmistel valitsustel oleks võimalik maksukoormust säilitada või vähendada, tuleb Tööandjate hinnangul avalikke kulutusi otsustavalt piirata ja neid senisest erinevalt planeerida.
1. Riigi kulud saavad jätkusuutlikult kasvada üksnes majanduse kasvades.
Valitsussektori kulud on viimasel kuuel aastal ehk kriiside eelse tasemega kasvanud ca 70% ehk oluliselt kiiremini kui majandus, mille kasv samal perioodil oli ca 45%. See tõstis riigi võlakoormuse 24%ni SKPst ehk Eesti maksumaksja tasub tänavu riigivõla intressideks ca 300 miljonit eurot. Kogu intressikulude tõusu katteks vajaminev raha tuleb võtta lisaks täiendavate maksude kehtestamisele muude ühiskonnale vajalike kulude arvelt.
2. Kulude kasvu veavad sotsiaal-, mitte kaitsekulud
Kõige suurema osa kogukulude kasvust võrreldes kriisieelse ajaga annavad sotsiaalkulud (31%) ja tervishoid (17%). Sotsiaalkulusid on eelkõige kasvatanud indekseeritud pensionikulude kasv, mille jätkusuutmatust süvendavad veelgi erakorralised tõusud. Maksukoormuse tõusu õigustuseks toodud riigikaitsekulud on kasvult alles neljandal-viiendal kohal (12%).
3. Kulude indekseerimist tuleb muuta
Riigieelarve tasakaalu viimiseks tuleb muuta kulude indekseerimist ja indekseeritud kulud majanduskasvu taastumiseni külmutada või nende põhimõtted jäädavalt ümber kujundada. Näiteks selle aasta eelarvekulusid suurendas indekseerimine 500 mln euro võrra ja aastatel 2019-2025 on üle võimete kulutatud 2,5 miljardit eurot. Jõuliselt kasvavaid kulusid tuleb ohjeldada, et väljuda kulude kasvu nõiaringist.
Peame mõistma, et Eesti on hetkel stagflatsioonis ehk majandus langeb kolmandat aastat, kuid töötajate puuduse ja maksutõusude mõjul hinnad jätkavad kasvu ning neis tingimustes pole valitsuse kulutuste sidumine palga- või hinnakasvuga jätkusuutlik. Majandusseisaku olukorras ei ole kasvavaid kulutusi võimalik ühel hetkel katta ka täiendavate maksutõusudega. Analüütikute hinnangul ei pruugi stagflatsioon kiiresti mööduda. Eestile on see uus olukord ja sellega hakkama saamiseks tuleb senine poliitika üle vaadata.
Kõik saab korda kui tuleb uus valitsus. Valitsus on selleks et hoolitseda oma rahva heaoli eest. Aga seda ei tehta ja ega meil vabadust pole ka.Omal peab ikka ka aru peas olema ja mitte kuulama käske väljaspoolt mis ei sobi meie riigile ja viib rahva elatustaseme veelgi alla.Rail Baltic ja rohepääre ei sobi meile.brüssel tegeleb sanktsioonide väljamõtlemisega aga Euroopa riigid aina vaesuvad. See pidev vaenu õhutamine võib meie jaoks halvasti lõppeda. Me ei pea kedagi abistama sest vajame ise abi.
Mingi penskar saab 18000 rutsi kuus? Ai, Ai!
Pole ime, et Eesti majandus on PuPu’s!
Kui tööandjad NII LOLLI juttu ajavad!
.
Sest selline asi paneb sisetarbimisele kõva põõna ning viib majanduse veel halvemasse seisu!
Sisetarbimine seisab püsti ennekõike MASSIL. K.a. pensionäridel. Ning pensionide külmutamine (mis on selle loo PÕHILINE nõue), viibki sisetarbimise alla.
Normaalsetes riikides on ASTMELINE tulumaks! Mis soodustab sisetarbimist ning vähendab raha väljavoolu.
.
Samas suunas “töötavad” ka muud, ennekõike vaesemale osale rahvast “mõeldud” maksutõusud. Deviis “Ei saa me läbi Lätita…” on korra juba näidanud oma mõju. Aga valitsus-viletsus astus teist korda sama reha otsa!
ÕPPIMISVÕIMETU!
Stagflatsioon ja indekseerimise peatamine??
NB! Stagflatsioon on VASTAND inflatsioonile ja sel juhul peab indekseerimine tooma kaasa indekseeritavate väljamakstavate summade vähenemise!
Majanduse langus on midagi muud, mitte stagflatsioon!
Tööandjad ??? Ja nende tase!
Kummaline, et Kesknädal presenteerib seda veidra soenguga suht naiivset juttu ajavat tädi -kes ei ole pealegi kellegi tööandja. Ta on kõigest tööandjate truu kubjas. Kubjaste ametiühingu esimees Sutterit ei tasuks ka siin promoda. Mõlemal tüübil on kohalike oligarhide ette antud tagurlikud käsulauad e. 17.sajandist pärit rauakaupmeeste mentaliteedist tulenev primitiivne käsitlus majandusest, omariiklusest ja suveräänsusest. Esiteks ei ole Eesti riigil hetkel mitte mingit oma rahandust. Me ei ole oma raha peremehed. Teiseks: maksame me NATO-le ja ookeanitagustele ilma küsimusi esitamata 3,4 % SKT-st nn “NATO liikmemaksu” Meie territoorium mis asub Peterburist 140 km kaugusel-on strateegiliselt alliansile nii tähtis, et me peaks olema vabastatud igasugustest sõjalistest kulutustest… samamoodi nagu Island. Need meie NATO-sse smugeldanud lambad olid riigireeturid ja lontrused kes ei mõistnud tänapäevase sõja olemust veel vähem seda miks ja millepärast on NATO-l rohkem vaja meid kui meil NATO-t. Me peaks oma sõjalised kulutused külmutama 0,5% SKT-st ning astuma välja EU-st -kui soovime rahvuse ja riigina säilida.
Kah kinnitan- Eestist on tehtud uusokupantide platsdarm Muidugi omad poisid peavad sõjaväes käima. nad õpivad regulaarselt sööma, kõndima-, mõni pesema. Vaadake ümberringi- kõik väljamaa kola täis- aga mida ise teeme ???
Isemajandav Eesti( IME) sitavaresed suuga suure linna , käega käo pesagi. Ainult varastada, pankrotistada osatakse ja seda veel riigi osalusel.
Kärnased kärsad- mida meie naaber on teinud meile halba- mida ta meist vajab? Temal on asju ja on arengus tegemistes seal maal – kuhu mitteükski maailma riik pole jõudnud.
Ei usu ,et kui oravate fašistid peaks kukkuma- siis järgmised võtaksid uue kursi.
Julgen öelda fašistid- sest just oravate partei on irvitanud mõne mehe põhiõiguste üle ::::
Närilise närivad rahva rahakotti -neil vaja 1,2 miljardit fašistide toetuseks.
Iga kodaniku väike eksimus karistatakse rahaga- samas ei kaitse see reziim kodanikku ei leia, otsi lahendusi.
Vanasõna ütleb”Rumal sõdib rusikatega ja tark sõnadega”:osaliselt on see ka õige kui tutvuda inimeste mõttemaailmaga.Halenaljakas on see,et inimene näeb ainult oma nina ette aga mis toimub väljaspool nägemisraadiust see on talle tume maa.Kui iseloomustada reffi siis olid nad nõuka ajal juhtival positsioonil ja on nüüd ka sest nad juba oskavad ning käivad peavooluga kaasas sest vastuvett ujumine ei tule kasuks.No irl on rohkem selline labidaga vehkija ja süvariigi mõjualune.Muide oli nõuka aeg ideaalsem valitsemine maailma ajaloos sest riigivõim oli kohustatud rahva eest hoolitsema.Nõukogude võimu suurimaks läbipõlemismootoriks oli alkoholism ja muidugi konkureeriv rahakapitalism.Kapitalism on puhtalt raha võim mis oma rahaga püüabki nüüd saada maailmavalitsejaks ning sama soov oli ka K.Marksi,F.Engelisi kommunismi teoorial.”Kõigi maade proletaarlased ühinege!”