Tallinna Linnavolikogu otsustas, et pealinnas avatavate esimeste klasside täitumuse ülemine piirnorm hakkab olema 24 õpilast ning alates 2025. õppeaastast üldjuhul enam ühtki uut piirnormi ületavat klassi ei moodustata. Keskerakonna saadikud antud eelnõu ei toetanud, kuna see paneb koolid, lapsed ning pered keerulisse olukorda ja külvab rohkem segadust kui toob kasu. Ka Tallinna Koolijuhtide Ühendus (TKJÜ) viitab määruse vastuvõtmisega kaasnevatele probleemidele.
Tallinna linnavolikogu liikme ning haridus ja kultuurikomisjoni aseesimehe Kairet Remmak-Grassmanni sõnul on antud eelnõu puhul tegemist puhtakujulise poliitpopulismiga, millega soovitakse vahetult enne valimisi näidata, et ees ootavad suured muutused hariduses, kuid tegelikkus on see, et seda ei suudeta ellu rakendada. „Õpetajate, keda koolides on niigi puudu, koormus oluliselt 24 lapse puhul ei vähene. Seega 24 õpilast ei anna suurt kvaliteeti õpetajate koormuse vähendamisel ega ka lastele, kellele sellise hulga juures ei jõuta nagunii individuaalselt läheneda. Kui soovitakse individuaalset lähenemist ja koormuse vähenemist, siis tuleks ideaalis rääkida 15-16 lapsest klassis,“ selgitas Remmak-Grassmann kriitiliselt ning lisas, et kui õpetajaid ja klassiruume ei ole, siis jaga neid kuidas tahes, ikka jääb puudu.
„Seejuures aga luuakse olukord, kus lapsed ei pruugi saada oma kodulähedasse soovitud kooli. Toome näiteks Pirita, kui ühte kodulähedasse kooli soovib minna 79 piirkonna last, siis jätkub õpilasi kolmeks klaasikomplektiks, kuid mis saab ülejäänud seitsmest? Kas nende jaoks luuakse eraldi neljas klassikomplekt, kuigi me teame, õpetajaid ei ole ja ka vaba ruumi koolis ei ole, või määratakse neile koolikoht pigem mõnda lähimasse üleminekukooli Lasnamäel,“ näitlikustas olukorda linnavolikogu liige ning küsis, kas selline olukord on ikka parim lahendus?
„Kindlasti tuleb nüüd ette ka olukordi, kus Tallinna linnas tekkivad alatäidetud klassid, kuid mis saab nende klasside ülalpidamiskuludest? Lisaks segaduse külvamisele tekitatakse sellega koolijuhtidele veel ka mure seoses majanduslikke ressurssidega,“ ütles Remmak-Grassmann. Keskerakonna fraktsioon esitas antud eelnõule ka muudatusettepaneku, mis nägi ette, et Tallinna Linnavalitsus on kohustatud tagama piisava rahastuse uute 1. klasside avamiseks vastavalt tegelikule koolikohtade vajadusele, sealhulgas juhul, kui avatava 1. klassi õpilaste arv jääb alla täituvuse piirnormi. Lisaks oleks linn kohustatud vajadusel kompenseerida koolile sobiva mööbli soetamise ning klassiruumi kohandamise või ehituse kulud uute klassikomplektide avamiseks. Paraku koalitsioonierakonnad antud ettepanekut ei toetanud.
„Siinjuures jääb arusaamatuks, miks muudatustega klasside komplekteerimisel hakkab tegelema linnavalitsus? Justkui nendel ei oleks miskit muud teha. Kui siiani langetasid otsuseid klassikomplektide suurendamisest kooli juhtkond ja hoolekogu, kus oli ka lastevanemate esindaja, kes teavad oma kooli võimalusi kõige paremini, siis seda kummalisem see olukord tundub, et nüüd hakkab seda tegema linnavalitsus,“ lõpetas linnavolikogu liige kriitilisel toonil.
Tallinna linnavolikogus määruse eelnõu kohaselt delegeerib linnavolikogu põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tuleneva õiguse suurendada klassi täitumuse piirnormi (põhikoolis 24 õpilast klassis) 1. klassides Tallinna Linnavalitsusele, 2.-9. klassides jääb see Tallinna Haridusameti juhataja ülesandeks. Seni oli see ülesanne tervikuna delegeeritud Tallinna Haridusameti juhatajale. Lisaks delegeeritakse eelnõuga kooli pidaja pädevuses olev otsus põhikooli lõpetanutele lisaõppe pakkumise kohta haridusameti juhatajale.