Tallinna Linnavolikogu muutis kobareelnõuna nelja määrust, millega viiakse ellu Tallinna lastekaitse töö ümberkorraldamine, resotsialiseerimisteenuse reform ning korrigeeritakse asendus- ja järelhooldusteenust. Keskerakonna saadikud antud eelnõu ei toatanud, kuna kavandatavad reformid viivad teenused abivajajatest kaugemale.
Tallinna linnavolikogu liikme Kairet Remmak-Grassmanni sõnul oli tegemist kobareelnõuga, mida võib nimetada kobarkäkiks. „Sisuliselt soovitakse selle määrusega ära seadustada kõik sotsiaalvaldkonna konsolideerimised. Põhjus, miks Keskerakond seda ei saa toetada on, et inimestele peab olema abi ja teenused kättesaadavad tema kodu lähedal. Antud juhul tsentraliseeritakse ja kõige valusamalt saab pihta lastekaitse töötajate tööga seonduv,“ ütles Kairet Remmak-Grassmann, kelle sõnul viiakse selle kobareelnõu varjus ellu just lastekaitsereformi.
„Lastega pered ja lapsed, kellega lastekaitse töötajad tegelevad on erineva abivajaduse ja probleemidega. Spetsialistid peab tundma oma piirkonda, et arvestada selle eripära ja spetsiifikaga, kuid antud juhul viiakse spetsialistid linnaosa valitsustest sotsiaal- ja tervishoiuameti alla. Ossinovski juhtimisel on koduhoolduse teenus juba viidud ühtse juhtimise alla ja teenust osutatakse kõikides piirkondades arvestamata nende eripäradega,“ rääkis linnavolikogu liige.
„Järelhooldusteenus muutub – lapse heaolu spetsialistid sellega enam ei tegele. Vanemliku hooleta noortega hakkavad töötama sotsiaaltöö spetsialistid, kelle senine kogemus on peamiselt täiskasvanutega ja kellel puudub varasem kokkupuude nende noortega. See toob kaasa riski, et noored kaotavad kontakti tuttava spetsialistiga, mis võib mõjutada nende turvatunnet,“ ütles Remmak-Grassmann ning lisas, et isiklik kontakt on järelhoolduses väga oluline.
„Uus spetsialist aga ei tea noore tausta, vajadusi ega varasemat suhtluslugu nii hästi kui lapse heaolu spetsialist, kes temaga varem tegeles. Noort võidakse kohelda formaalselt nagu kõiki teisi täiskasvanud kliente, kuigi järelhooldusel olevatel noortel on sageli erivajadused, mida vanus üksi ei näita. Lisaks võib tekkida usaldusprobleem. Noorel võib olla hirm, et tema muresid ei mõisteta, eriti kui ta tunneb, et peab end uuesti “tõestama” või oma vajadusi selgitama. Samuti on risk, et teenus katkeb. On juhtumeid, kus täiskasvanute sotsiaaltöö üksustes puudub teadlikkus järelhoolduse eripäradest ning noor ei saa enam vajalikku tuge, mis tal varem oli,“ märkis linnavolikogu liige kriitiliselt.
Seejuures kaotatakse määrusest lõplikult ära ka eakate abipakke puudutav, kuna tänane linnavalitsus on otsustanud nende jagamise abivajajatele lõpetada. „Uus linnavõim on igas valdkonnas läinud konsolideerimise teed. Kuid on valdkondi, kus seda ei tohi teha, ja üks neist on just sotsiaalvaldkond,“ ütles Remmak-Grassmann ja lisas, et seetõttu ei olnud võimalik toetada otsust, mis kõiki teenused ühendab.
Tallinna linnavolikogu otsusega muudeti järgmiseid määruseid: „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“, „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“, „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ ning „Sotsiaalhoolekande seaduse, lastekaitseseaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja riigilõivuseadusega kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine“.
Mis parata kui valitsiskoalitsiooni ei jätkunud tarku ja hoolivaid poliitikud.
Tallinnas oli kaua aega õiglane keskerakondlik valitsus aga nüüd pole midagi head loota. Aga kui saame tagasi keskerakondliku valitsuse siis läheb kõik paremise poole.