Kliimaministeerium proovis suruda rea tulevasi maismaatuuleparkide oksjonite tingimusi seadusemuudatusse, mis oli juba riigikogus teisel lugemisel ning käsitles hoopis teisi teemasid, kirjutab Postimees.
Läinud aasta novembris jõudis riigikokku esimesele lugemisele planeerimisseaduse muudatuseelnõu. Esiteks taheti muuta korda, mille alusel tuulepargi naabrid hüvitist saavad. Teiseks sooviti muuta riigi eriplaneeringu tingimusi. Detsembris läbiski eelnõu riigikogus esimese lugemise ja jõudis teisele lugemisele tänavu 7. mail.
Kuid selleks ajaks oli eelnõu tundmatuseni muutunud – planeerimisseaduse külge olid keevitatud elektrituruseaduse muutmise sätted, mis sisuliselt kirjeldasid, kuidas hakkab kliimaministeerium tuuleparkide oksjoneid korraldama. Sellest polnud varem aga sõnagi juttu. Pahameelt väljendasid nii tööandjate keskliidu juht Hando Sutter kui ka taastuvenergiatootjad, kuigi eri põhjustel.
Et päris nii ei saa, mõistsid ka riigikogu liikmed – otsustati, et teine lugemine katkestatakse ning ettevõtetel-ühingutel lubatakse viie tööpäeva jooksul arvamusi avaldada. Eelnõude infosüsteemist paistab, et arvamuste tulv pole aga siiani vaibunud, kirjutab Postimees.
Teise lugemise ajaks oli eelnõusse tekkinud paragrahv, mis käsitleb elektrituruseaduse muutmist ja sätestab tingimused, mille alusel tuulepargiomanikud toetust saaks. Nii on kirjas, et tootja saab toetust ainult selle elektri eest, mis läheb võrku, mitte mööda otseliini tarbijani. Selle punkti vastu asusid mässama elektritootjad, nagu näiteks KC Energy ja riigifirma Enefit, kes leiavad, et ka läbi otseliini tarbijani jõudev elekter peaks toetatav olema.
Lisaks soovis kliimaministeerium, et seadusemuudatusega oleks võimalik hakata tuuleenergia vähempakkumisi korraldama juba järgmise aasta alguses. Sellega polnud rahul ettevõte Vestman Solar, kes märkis, et vähempakkumisele pakkumise esitamise tähtaeg ei tohiks olla varem kui 2026. aasta teises kvartalis.
Ka väitis Vestman Solar, et ministeeriumi kavandatav tagatise määr 18 EUR/MWh (ning ka Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni soovitatud 12 EUR/MWh) on liiga suur ning pärsib konkurentsi vähempakkumistel – nemad eelistaks tagatist 6 €/Mwh ning tõid välja, et seegi on ligi kaks korda suurem kui viimase vähempakkumise tagatis liitumislepingutega tuulepargiprojektidele, mis on 3,6 €/Mwh.
Hulk nõudmisi oli ka Utilitas Windil – näiteks sooviti seadusesse panna põhimõtet, et kui pärast vähepakkumist tuleb arendajal riigi tegevuse või tegevusetuse tõttu kanda täiendavaid kulusid, peavad suurenema ka toetus ja garanteeritud müügitulu.
Hoopis suuremat probleemi nägi kliimaministeeriumi muudatuste taga tööandjate keskliidu juht Hando Sutter (pildil9, kes juhtis tähelepanu asjaolule, et oli ju jutt: kõigepealt teeb ministeerium valmis Eesti energeetika arengukava, kus on välja arvutatud, kui palju ja mida Eesti vajab ja kui palju valitud lahendused Eesti tarbijatele maksma lähevad.
Alles pärast arengukava valmimist pidi riik hakkama vähempakkumisi korraldama. Seda enam, et mitmed tuuleparkide arendajad on öelnud, et riigi toetusi pole neile tegelikult vaja ja need solgivad vaid turgu.
Sutter vastas eelnõu täiendustele harukordselt teravas toonis. «Eesti Tööandjate Keskliit ei nõustu kliimaministeeriumi ettepanekuga täiendada eelnõu ka elektrituru seaduse muudatustega. Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul pole elektrituru seaduse muudatuste ettepanek selle eelnõu menetluse raames esiteks asjassepuutuv ja teiseks tuleks elektrituru seadust ning taastuvenergia vähempakkumisi puudutavat enne põhjalikumalt analüüsida,» kirjutas Sutter.
Tööandjate liit taunib kliimaministeeriumi praktikat võtta energeetikaalaseid otsuseid vastu enne, kui oleks lõpuni menetletud energiamajanduse arengukava (ENMAK), märkis Sutter.
«ENMAK on siiani avalikkusega kooskõlastamata. Poliitilised otsused peaks meie hinnangul rajanema kvaliteetsel ENMAKil, mitte vastupidi,» rõhutas ta.
Sutter lisas, et liidu tellitud elektrihinna tulevikustsenaariumite analüüs näitas, et täiendavad toetused pigem suurendavad lõpptarbijate elektrihinda ning riiklik sekkumine turule ei ole ka varustuskindluse tagamiseks põhjendatud. «Taastuvenergia tootmise aeglasemal lisandumisel elektri hulgihind küll tõuseb, kuid suuremad taastuvenergiatoetused tuleb tarbijal samuti kinni maksta ja lõpphind kasvab seeläbi veel kiiremini,» märkis ta. «Täiendavalt tuleb lahendus leida sagedusreservidele. See kõik vajab teadmuspõhist lähenemist.»
Siiani on Eesti energeetikaeksperdid, nende seas Arvi Hamburg, soovitanud ministeeriumil mudeldada, kuidas Eesti eri energiakombinatsioonidega toime tuleb ning kui palju eri tootmisvõimsused meile lõpphinnana maksma lähevad. Alles seejärel otsuseid teha.
Miks ja kuidas tuulepargioksjonite sätted planeerimisseadusesse sattusid, kliimaministeerium väga rääkida ei taha.
Ministeeriumist vastas taastuvenergeetika valdkonnajuht Karlis Goldstein, kelle sõnul on eelnõusse 541 SE tehtud muudatused eelduseks, et tehnoloogiaspetsiifilisi vähempakkumisi saaks läbi viia kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
«Lisaks teeb riigikogu muudatusi peamiselt elektrituruseaduses, mis toob maismaatuulepargi rajamisel juurde paindlikkust ja õigusselgust, näiteks tagatistega seotud sätteid. Paralleelselt valmistatakse ette ka määrust, kus täpsustatakse vähempakkumise mahu, nurjunuks tunnistamise, tootmise alguse, projekti puudutava teabe ja konkurentsi tagamisega seotud sätteid,» loetles ta.
Goldstein märkis, et vähempakkumiste tingimused sätestab valitsus vähempakkumise korraldusega ning need kuulutab välja minister oma käskkirjaga. «Ainuüksi seadusemuudatusega vähempakkumise korda paika ei panda.»
BNS