Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja tõdeb oma värskes kommentaaris, et jaekaubanduse taastumine on olnud vaevaline ning on selge, et kõrge inflatsioon ja maksutõusud on andnud löögi majapidamiste kindlustundele.
Alates eelmise aasta detsembrist kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimaht pöördus tänavu augustis taas langusesse ning vähenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga kaks protsenti. “Jaekaubanduse mahukasv on kuude lõikes sel aastal palju kõikunud ning kaheksa kuuga on see kasvanud kolm protsenti üle eelmise aasta taseme. Jaekaubandusettevõtete kindlustunne on küll eelmise aasta madalseisust paranenud, kuid pikaajalisest keskmisest on see veel oluliselt nõrgem,” märkis Rõbinskaja.
Tema sõnul panustas augustis langusesse enim müügimahu kukkumine niinimetatud supermarketites, kus müüakse valdavalt toidukaupu, aga ka muid tööstuskaupu. Neis langes müügimaht aastases võrdluses neli protsenti. Supermarketite müügimaht on languses juba 2022. aasta aprillist ning tagasihoidlikku kasvu on esinenud vaid üksikutel kuudel. Kuna supermarketid on suurim jaekaubandusvaldkond, on selle languse mõju kogu jaemüügimahule suur.
Suurema negatiivse panuse andsid Rõbinskaja sõnul veel majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide kauplused, kus müügimaht langes samuti neli protsenti, ning posti või interneti teel kaupu müüvad kauplused, mille osakaal jaekaubanduses ei ole suur, kuid mille müügimaht langes augustis koguni 14 protsenti.
“Pikemat aega on vähenenud müügimaht ka toidukauplustes ja kaubamajades. Mõlemas on langus kestnud 2022. aasta septembrist. Erinevalt supermarketitest on vaid toidukaupadele spetsialiseerunud kauplustel jaekaubanduses väga tagasihoidlik osakaal. Ka kaubamajade osakaal ei ole suur. Seega on languse mõju kogu jaekaubanduse müügimahule väike,” jätkas Rõbinskaja.
Jaekaubanduse müügimahtu toetasid seevastu augustis enim mootorikütuse müügiga tegelevad kauplused.
“Palgakasvu aeglustumise, maksutõusude ja kõrge inflatsiooni tõttu on palgasaajate ostujõud tänavu languses ning piirab tarbimist. Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi ei ole majapidamiste kindlustunne tänavu paranenud. Kui jätta välja majapidamiste kindlustunde pikaajaline võrdlus, arvestades küsitlusmetoodika muutust 2022. aasta mais, on majapidamiste kindlustunne alates 2023. aasta algusest pidevalt langenud,” märkis Rõbinskaja.
Tema sõnul on suurem osa intressimäärade langusest praeguseks juba toimunud ning selle mõju on järk-järgult veel laenulepingutesse jõudmas. Tänu sellele vähenevad laenukohustustega majapidamiste laenumaksed ning rohkem vahendeid jääb tarbimiseks ja säästmiseks.
Swedbanki prognoosi järgi langetab Euroopa Keskpank intressimäärasid veel kahel korral, tänavuse aasta detsembris ja järgmise aasta veebruaris. Sellega koos langeb veel mõnevõrra ka laenulepingute aluseks olev euribor.
“Koos majanduskasvu kiirenemisega paraneb aga olukord tööturul. Töökohti tuleb juurde ja tööpuudus väheneb. Järgmiseks aastaks plaanitud maksuküüru kaotamine suurendab keskmise palgasaaja ostujõudu, mis peaks samuti kindlustunnet parandama ja tarbimise kasvu toetama,” lisas Rõbinskaja.
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets märkis augusti müügimahtude langust kommenteerides, et eriti kiratsevad väikesed poed.
“1,7-protsendine vähenemine ei olnud suur, aga siiski. Suurte kaubakettide müük vähenes neli protsenti ja jätkuvalt kiratsevad väikesed toidupoed, kus müügimahud langesid koguni 23,5 protsenti,” märkis Eamets.
“Kui räägime suurte kaubakettide müügimahtude vähenemisest, siis siin on kaks võimalikku seletust. Esiteks ostetaksegi natuke vähem, sest teatavasti kasvasid toidukaupade hinnad augustis aasta võrdluses üheksa protenti. Teine võimalik seletus on, et rohkem ostetakse kampaaniatooteid, soodushindadega kaupu ehk kogused ei vähenenud, vaid müügitulu vähenes ja seda tänu madalamale hinnale. Tõenäoliselt toimisid kaks efekti korraga,” jätkas Eamets.
Tema sõnul on halb see, et statistika ei võta arvesse väljaspool Eestit interneti teel ostetud kaupade hindade muutusi, sest üha rohkem inimesi ostab igapäevaseid tarbekaupu posti teel Hiina suurtest netikaubamajadest. “Võibolla oleks aeg hakata uurima, milliseid kaubagruppe peaasjalikult ostetakse, teha sellest netikaupade ostuorv ning panna AI neid hindu jälgima. Lihtne see ei ole, aga tehnoloogiad arenevad täna väga kiiresti ja lõpuks taandub kõik arvutivõimsustele,” lisas Eamets.
kust see raha siis ikka võetakse, eks ikka inimeste taskust. Rohepöörde jaoks loobitakse raha tuulde. Vaja on endale suuri rahasummasid. nõutakse raha ukrainale et verevalamine ei lõpeks ja eks meie valitsus on nõus andma suuri summasid mis meie paljud inimesed veel vaesemaks teeb aga maailmas ei muutusellest midagi ja see on nagutilk merre. Valitsus peab hoolitsem oma rahva heaolu eest mida aga meie valitsus ei tee.
Elu Eestimaal läheb aina viletsamaks aga kõige hullem on sõjaoht.. Käib vihavaenu õhutamine nii seest kui väljast.Putin on kättemaksuhimuline ja pole vaja provotseerida see võib meie jaoks halvasti lõpprda. Täiesti vale aeg on hävitada mälestussambaid ja üdse mitte tegutseda vaenulikult meie riigis meil elavate venelaste suhtes. oleme nendega koos eestimaalased. . Rahu on kõige tähtsam ja selle nimel peab pingutama ja oma emotsioonid enda teada jätma.