Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) kutsub riigikogu liikmeid mitte toetama põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse sätteid, millega soovitakse kehtestada üle riigi tsentraalne õpetajate karjääri- ja palgamudel.
ELVL hinnangul ei toeta kavandatav mudel eesmärki tagada igas Eestimaa paigas tõeliselt toimiv kool, kus koolijuhid ja õpetajad saavad keskenduda laste arengu toetamisele – vastupidi, see ahendab kohalike otsustajate tegutsemisruumi ja kasvatab bürokraatiat.
ELVL kutsub riigikogu liikmeid karjääri- ja palgamudelit mitte toetama, lähtudes alljärgnevatest kaalutlustest.
Omavalitsus on koolipidaja ning koolijuht oma meeskonna looja. Nemad vastutavad igapäevaselt otsuste eest, mis mõjutavad otseselt õpilaste õppimise kvaliteeti, õpetajate motivatsiooni ja kooli toimimist. Just kohalikul tasandil teatakse kõige paremini, millist pädevust, milliseid töökorralduslikke lahendusi ja millist karjäärilugude mitmekesisust konkreetne kool vajab.
Eesti haridussüsteemi üks tugevusi on olnud koolijuhtide autonoomia. Kui riik sätestab üksikasjaliku, astmepõhise ja kõigile koolidele ühesuguse karjäärimudeli, vähendab see oluliselt võimalusi kujundada meeskonda vastavalt kooli tegelikele vajadustele ja piirkondlikele oludele, leiavad omavalitsuses.
Praegu on Eesti koolid väga erinevad. Väikekoolides täidavad õpetajad sageli mitut rolli ehk on ka tugispetsialistid ja juhendajad, samal ajal suurlinnakoolides on rollid jaotuselt selgemad ja töökoormused teistsugused. Koolide võimekus leida kvalifikatsiooniga õpetajaid varieerub piirkonniti – mõned koolid vajavad rohkem aineõpetajaid, teised klassiõpetajaid, kolmandad tuge HEV-õpilastega töötamiseks.
“Tsentraalne karjääri- ja palgamudel surub need kõik samasse raamistikku ega võimalda arvestada kohaliku konteksti, töökorraldust ning eripära. Seeläbi väheneb koolijuhtide võimalus rakendada nutikaid kohalikke lahendusi; erineva profiiliga omavalitsused surutakse ühetaoliste reeglite alla ning omavalitsuse roll vastutajast muutub täitjaks, kuigi vastutus kvaliteetse hariduse tagamise eest jääb ikkagi kohalikule tasandile,” leiab ELVL.
Liit rõhutab, et õpetaja kutse andmise süsteem ja koolide enda palgakorraldus toimivad juba täna ning on praktikas ennast õigustanud. Nende kõrvale uue paralleelse riikliku mudeli loomine ei tugevda õpetajatööd, kuid vähendab paindlikkust, mis on Eesti hariduskorralduse konkurentsieelis.
Omavalitsused meenutavad, et riik on seadnud eesmärgiks vähendada bürokraatiat, kuid tsentraalne karjääri- ja palgamudel liigub sellele eesmärgile selgelt vastu. Mudeli rakendamine hõlmab suurt hulka uusi protseduure, hindamisi ja dokumentatsiooni, mis ei loo õpetajatele sisulist lisandväärtust, kuid koormab süsteemi olulisel määral.
“Tsentraalse mudeli rakendumisel tekib topeltsüsteem ehk õpetaja kutse kõrvale lisandub eraldi karjäärimudel oma astmete ja tõendusmaterjalidega. Samuti kasvab õpetajatele segadus, kumma süsteemi loogikat oma arengus järgida. Toimub ka koolijuhi rolli nihkumine sisulisest eestvedamisest administratiivsete ülesannete täitmise suunas, samuti lisandub oluline lisakoormus omavalitsustele, kes peavad tagama kogu mudeli toimimise ja aruandluse,” märkis ELVL.
Nii koolijuhid, omavalitsuste haridusspetsialistid kui õpetajad töötavad ELVL-i kinnitusel juba praegu ajapuuduse tingimustes. Eesti haridusmaastikku iseloomustavad õpetajate süvenev järelkasvu kriis, suur asenduste ja lisakoormuse maht ning kasvav vajadus individuaalse toe järele, eriti HEV-õpilaste puhul.
“Sellises olukorras tähendab iga uus kord, hindamine, tabel või aruandlus, et aega jääb vähemaks sellele, mis on hariduse tuum – õpilase toetamisele. Kui ühe käega lubatakse bürokraatia vähendamist, lisatakse seda teisega siiski märkimisväärselt juurde,” märkis ELVL.
Eesti Linnade ja Valdade Liit palub riigikogul kavandatav tsentraalne karjäärimudel sellisel kujul mitte vastu võtta ning leida koostöös omavalitsuste, õpetajate ja koolijuhtidega lahendus, mis hoiab ja suurendab koolijuhtide ja omavalitsuste otsustusruumi; vähendab bürokraatiat, mitte ei suurenda seda; arvestab ausalt õpetajate järelkasvu kriisiga ning tugevdab toimivaid süsteeme (kutse andmine, koolide palgakorraldus), mitte ei loo neile kõrvale dubleerivaid struktuure.
„Me usaldame oma professionaalseid koolijuhte ja tugevaid kohalikke kogukondi ning ootame, et riik teeks sedasama,“ seisab ELVL juhatuse pöördumises riigikogu liikmete poole.