JUHTKIRI | Jürgen Ligi „sõel“ ja Reformierakonna rämpspoliitika: Kas rahva aitamine on tõesti „rumal“?

Mida teeb rahandusminister Jürgen Ligi, kui Eesti transpordiettevõtjad ja majanduseksperdid pakuvad välja päästerõnga, mis hoiaks ära hinnatõusu ja päästaks meie konkurentsivõime? Ta nimetab seda „rämpsuks“. Just sellise sülitusega tervitas sotsiaalselt tundetu Reformierakonna raudvara ettepanekut langetada ajutiselt diislikütuse aktsiisi. Kuid küsigem: kes siin tegelikult rumal on?

Transpordikütuste Ühing tegi valitsusele ettepaneku, mis on ühtaegu loogiline ja vältimatu: langetada diisliaktsiis Euroopa Liidu miinimumtasemeni. Olukorras, kus kütusehinnad on rallinud üle 70 sendi liitri kohta ülespoole, on see vähim, mida üks hooliv riik teha saaks. Kuid Ligi vastus on klassikaline oravapartei arrogants: „Me ei too sellist rämpsu lauale.“

Kas 70-sendine hinnatõus on „olematu mõju“?

Rahandusminister Ligi väidab oma tuntud üleoleva muigega, et aktsiisi langetamisel on „olematu mõju“ ja et ostja seda tegelikult ei näe. Tõepoolest, sealt Stenbocki maja elevandiluust tornist vaadates, kus kütusekaardid ja ametiautod on enesestmõistetavus, võibki tunduda, et euro siia-sinna ei muuda midagi.

Kuid rääkige seda Eesti autojuhile, põllumehele või väikeettevõtjale! Kui kütuse jaehind on tõusnud mühinal, siis tähendab aktsiisi langetamine otsest leevendust toidukorvi hinnale ja transpordikuludele. Luminori peaökonomist Lenno Uusküla kinnitab must valgel: kui aktsiisi langetada, tõuseb kütuse hind vähem. See on puhas matemaatika, mitte „sõelaga vee kandmine“, nagu Ligi luulutab.

Läti hoolib, Eesti karistab

Samal ajal kui meie rahandusminister tegeleb sildistamisega, tegutsevad meie naabrid lätlased reaalajas. Läti langetas diisliaktsiisi juba aprillis. Tulemus? Eesti kaotab oma viimsegi konkurentsieelise. Kui varem käisid lätlased ja leedulased meil tankimas, siis nüüd hakkavad Eesti veokid tankima naaberriikides. See on raha, mis voolab otse meie riigieelarvest välja Läti riigikassasse.

Ligi nimetab ettepanekut „rämpsuks“, aga tegelikult on just tema tegevusetus see, mis tekitab riigieelarvesse augu. Eksperdid on selgelt välja toonud: aktsiisi langetamine elavdaks tarbimist Eestis ja suurenenud käibemaksulaekumine kataks aktsiisikaotuse. Aga ei – Reformierakond eelistab pigem lasta majandusel põhja kõrbeda, kui tunnistada, et kellelgi teisel võib olla hea mõte.

Teadlaste selja taha peituv argus

Eriti küüniline on Ligi väide, et „rahvusvaheline vajadus on hoida ennast tagasi“ ja et „teadlased soovitavad säästa kütust“. See on puhas demagoogia! Kui inimene peab sõitma maalt tööle või vedama kaupa, et poodides oleks leib laual, siis ei ole tegemist „tarbimisele hoo kütmisega“, vaid ellujäämisega. Ligi soovitab eestlastel justkui vähem hingata, sest õhk on kallis.

Kesknädala järeldus: Ligi „pikk plaan“ on vaesus

Kogu see saaga näitab taas kord valitsuse tegelikku nägu. Valitsus teatab, et edastas ettepaneku ministeeriumile, ministeerium teatab, et see on poliitiline otsus, ja minister Ligi teatab lõpuks, et tegemist on prügiga. See on klassikaline vastutuse veeretamine ja rahva lollitamine.

Meie sõnum Jürgen Ligile on lihtne: rämps ei ole mitte transpordiettevõtjate mure, vaid teie arrogantne suhtumine oma rahvasse. Kui naaberriigid suudavad oma inimesi ja ettevõtteid kaitsta, aga Eesti valitsus mitte, siis on aeg tunnistada – rumalus istub rahandusministri toolil, mitte ettepanekute tegijate seas.

Kn