Aasta alguse külma talvega kaasnenud kõrged energiahinnad ning märtsis Pärsia lahe ääres lahvatanud konfliktist tingitud kütusehindade tõus on jätnud Eesti inimeste majanduslikule enesetundele selge jälje – värske Luminori tellitud küsitluse järgi on 42 protsendi Eesti inimeste sõnul nende majanduslik olukord viimase kolme kuu jooksul halvenenud ning vaid 15 protsendi sõnul on olukord muutunud paremaks.
Märtsi lõpus ja aprilli alguses läbi viidud Norstati küsitluses vastas 43 protsenti inimestest, et nende majanduslik toimetulek on viimasel kolmel kuul jäänud varasemaga samaks.
„Aasta alguses valitses ilmselt paljudes ettevaatlik optimism majandusliku olukorra paranemise osas, pooled palgasaajad said enam kui 90 eurot rohkem raha kontole tänu tulumaksuvabastuse kehtima hakkamisest kõigile. Ent tõsiasi on, et isiklik rahakott reageerib muutuvale keskkonnale kiiresti,“ ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. „Alustuseks hammustas rahakotist väga suure ampsu jaanuari-veebruari külm talv ja kõrged energiakulud, sellele aga järgnesid märtsis Pärsia lahel alanud sõjalise konflikti tõttu kallinenud kütused ja üldine geopoliitiline ebakindlus.“
Küsitlustulemused näitavad, et isikliku toimetuleku osas valitsevad Eesti eri piirkondade vahel ka üsna suured käärid. Näiteks Harjumaal ja Lõuna-Eestis on keskmisest mõnevõrra enam – vastavalt 20 ja 18 protsendi – vastanute sõnul nende majanduslik olukord paranenud. Seevastu Ida-Virumaal ja ka Lääne-Eestis on keskmisest rohkematel inimestel olukord halvenenud – vastavalt 55 ja 47 protsendil.
„Nende inimeste arv, kelle sõnul pole majanduslik olukord muutunud ei paremuse ega ka halvemuse poole, on püsinud üle Eesti suhteliselt samal tasemel ehk 40-43 protsendi vahel,“ kommenteeris Uusküla. „Sealjuures ka Tallinn on pea täpselt Eesti keskmise peegeldus – 17 protsenti tunneb olukorra paranemist, 42 protsendil on see jäänud samaks ning 42 protsendil muutunud halvemaks.“
Suurimad käärid majanduslikus toimetulekus ilmnevad oodatult sissetulekutest. Kuni 1000 euro suuruse isikliku netosissetulekuga vastajatest 57 protsendi sõnul on nende majanduslik olukord viimase kolme kuu jooksul halvenenud, 36 protsendil jäänud samaks ning seitsmel protsendil paranenud.
„1000-1500-eurose tulu teenijatest on olukord halvenenud 44 protsendil, samaks jäänud 37 protsendil ning paranenud 19 protsendil vastanutest,“ rääkis Luminori peaökonomist. „Sellest kõrgema tulu teenijatel ehk 1500 eurot ja enam teenijate puhul on aga pilt juba oluliselt teistsugune. Olukorra halvenemist tõdeb ligi 25 protsenti vastanutest, ligi pooltel pole see muutununud ning 20-25 protsendi sõnul on toimetulek paranenud. Suurema palga saajad võitsid ka tulumaksuvabastuse kehtima hakkamisest enam, mistõttu läheb uuringu pilt kokku oodatavate tulemustega.“
Luminori tellitud küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat 31. märtsist kuni 8. aprillini. Küsitlusele vastas 1000 Eesti elanikku vanuses 18-74 aastat.