Valitsuse soov lükata Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi rakendamine kahe aasta võrra edasi tähendab ametiühingute hinnangul töötajate diskrimineerimise jätkumist.
Direktiivi jõustumine 7. juunil ei tooks ametiühingute hinnangul kaasa ülemäärast bürokraatia kasvu ettevõtjatele, küll aga annaks töötajatele senisest paremad võimalused palgaebavõrdsust märgata ja sellele töökohal reageerida.
Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask ütles, et praegu on liiga paljud töötajad olukorras, kus nad ei tea, mille alusel nende palk kujuneb ega seda, kas neid koheldakse teiste samaväärset tööd tegevate töötajatega võrdselt. “Täna on töötaja sageli olukorras, kus ta ei tea, kas tema palk on õiglane või mitte. See teeb ta sõltuvaks tööandja heast tahtest ja võib vähendada tema sissetulekut isegi sadade eurode ulatuses kuus,” ütles Vask.
Direktiiv annab töötajale õiguse rääkida oma palgast avatult ja küsida tööandjalt palgaandmeid otse
Palkade läbipaistvuse direktiiv aitab töökohal rakendada sisuliselt võrdse tasu põhimõtet. Töötajatel tekib parem võimalus võrrelda oma palgataset teiste samaväärset tööd tegevate töökaaslastega ning küsida tööandjalt kirjalikke selgitusi, millele vastamine on kohustuslik.
Praegu jääb ebaõigluse avastamine ja tõendamine suuresti töötaja enda õlule. Ta peab ise andmeid otsima, olukorda võrdlema ja seejärel tööandjale tõendama, et teda on koheldud ebaõiglaselt. Direktiiv pöörab selle loogika ümber: vastutus diskrimineerimise tuvastamise eest liigub tööandjale ning õiglane palk ei jää enam üksnes kõige teadlikuma või julgeima töötaja mureks.
Töölepinguseaduse eelnõust on välja jäetud töötajate kaasamine
Esmaspäeval keskliitu jõudnud töölepingu seaduse muutmise eelnõus on välja jäetud oluline osa direktiivist, mis puudutab töötajate esindajate kaasamist. Ametiühingud peavad vajalikuks, et seadusesse lisataks tööandja kohustus pidada töötajate esindajatega läbirääkimisi – eriti olukordades, kus tuvastatakse põhjendamatu palgalõhe. See peab hõlmama nii ühise palgaanalüüsi tegemist kui ka parandusmeetmete kokku leppimist.
Ametiühingute hinnangul ei saa töötajate ja ametiühingu üksnes teavitamist pidada piisavaks tegevuseks tööandjate poolt kui tegelik kaasamine ja läbirääkimised puuduvad.
“Kui töötajad teavad, kus nad palgaskaalal asuvad, ei saa palgaerinevusi enam vaiba alla pühkida,” rõhutas Vask: “Suurem läbipaistvus peab käima koos reaalse läbirääkimiskohustusega, vastasel juhul jääb palkade läbipaistvuse direktiivi mõju Eestis poolikuks.”
Ametiühingute hinnangul aitab suurem läbipaistvus koos sisulise kaasamisega käsitleda töökohtadel palgaerinevusi süsteemselt ning luua ettevõtjatele eeldused avatud läbirääkimisteks töötajate ja ametiühingutega. Kuigi muudatused nõuavad tööandjatelt kohanemist, on need vajalikud, et liikuda võrdsema kohtlemise poole ja murda tööturul juurdunud vaikivat diskrimineerimist.