Statistikaameti poolt esmaspäeval avaldatud märtsi tööstustoodangu tootjahinna indeks ja ekspordi- ning impordi hinnaindeksid näitavad Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul naftakriis esmaseid mõjusid Eesti majandusele, kuid koguefekt avaldub pigem mõne kuu pärast.
“Esmased mõjud tulevad konkreetsest valdkonnast, sest kui naftahind on kõrge, siis muutub kasumlikuks põlevkiviõli valmistamine. Samas tuleb arvestada, et igasuguste nafta- ja naftasaaduste impordihinnad lähevad ka üles. Nii näiteks kasvas koksi ja puhastatud naftatoodete tootjahinna indeks märtsis aasta võrdluses 31 protsenti, sarnaselt olid kasvanud samas sektoris ka ekspordi hinnaindeksid ning impordihinnaindeksid – vastavalt siis 20 protsenti ning 25 protsenti. Metalli tootmise impordihinnaindeks oli kasvanud 15 protswnti. Teadmata konkreetseid detaile, on keeruline öelda, kas siin on põhjuseks mõni üksik suurtehing või on tegemist tarneahelate muutusega,” märkis Eamets.
Tavaliselt päikselisem märts on Eametsa sõnul hea uudis elektritarbijatele, sest elektritootmise tootjahind langes märtsis aasta võrdluses 20 protsenti, sarnaselt olid langenud ka ekspordi ja impordi hinnaindeksid.
“Kokkuvõttes, kui vaadata kõiki töötleva tööstuse harusid kokku, siis tootjahinnaindeks oli kasvanud aastaga 2,3 protsenti. Arvata võib, et sisendite kallinemise tõttu näeme järgnevatel kuudel selle indeksi kiiremat kasvu,” märkis Eamets.