Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) saatis majandus- ja kommunikatsiooniministrile selgitustaotluse, miks pole kaasatud alampalga läbirääkimistesse Eesti Ametiühingute Keskliidule ja Eesti Tööandjate Keskliidule vahel sellest enim mõjutatud osapoole – väikeettevõtjate – esindajaid.
“Alampalga läbirääkimisi alustati taas sellest enim mõjutatud osapooleta. Eesti 156 000 ettevõttest 95 protsenti on kuni kümne töötajaga väikeettevõtted, kus töötab kokku ligi 80 protsenti kõikidest töötajatest,” ütles EVEA president Ille Nakurt-Murumaa pressiteates.
“Oleme EVEA poolt igal aastal juhtinud riigi tähelepanu alampalga kokkuleppe mittelegitiimsusele, sest kõiki tegevusalasid hõlmava ja kohustusliku alampalgamäära lepivad endiselt kokku suurettevõtteid esindav Eesti Tööandjate Keskliit ja väga väikest osa töötajatest esindav Eesti Ametiühingute Keskliit. Alampalk on seotud riigi keskmise palgaga ega arvesta piirkondlike ja sektoriaalsete erinevustega,” lisas ta.
Nakurt-Murumaa sõnul mõjutavad alampalgamäära aluseks olevat keskmist palka enim Tallinn, Harjumaa ja Tartumaa ning sektoritest avalik sektor, IT- ja finantssektor. “Enim mõjutab keskmise palga alusel kokkulepitud alampalk aga väikeettevõtteid, kelle töötajad reeglina ametiühingusse ei kuulu. Ametiühingud kahjuks ei üllata – nad on ka sel aastal välja tulnud täiesti ebareaalsete nõudmistega, mis ei arvesta majanduse tegelikku olukorda ega ettevõtete võimalusi. Otsused tehakse üle väikeettevõtjate peade ja näiteks maapiirkondade ettevõtjad pannakse rahaliselt keerulisse olukorda ning seega saab öelda, et ametiühingute nõudmiste täitmine kahjustab otseselt Eesti tasakaalustatud arengut ,” lisas Nakurt-Murumaa.
“Teeme ettepaneku muuta senist praktikat ja kaasata juba tänavu alanud läbirääkimistesse ka väikeettevõtjate esindajad. Praegu neid, keda alampalk peamiselt puudutab, läbirääkimistesse kaasatud ei ole. Töölepingu seadust Euroopa Komisjoni soovitusel 2021. aastal muudeti, kuid kahjuks praktikas jätkas Eesti senise mudeliga,” nentis ta.
Vastavalt töölepingu seadusele lähtub valitsus iga-aastase töötasu alammäära kehtestamisel tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingust. Seadus viitab tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidele, kuid Eestis tähendab see praktikas kahte konkreetset liitu ning seni pole valitsus näidanud üles valmidust seda muuta. “Euroopa tasandil kaasab Euroopa Komisjon ettevõtjaid puudutavatesse läbirääkimistesse nii suur- kui väikeettevõtete esindusorganisatsioonid,” lisas Nakurt – Murumaa.