Tallinna linn ei toeta liiklusseaduse muutmise eelnõud, millega soovitakse lubada mootorratastel sõita ühissõidukirajal, eelmisel nädalal käis läbi ettepanek suunata sinna ka kergliikurid.
Täiendavate liiklejate lisamine vähendaks ühistranspordi graafikus püsimist ja liikumise sujuvust ning tõstaks liiklusõnnetuse toimumise riskitaset, kergliikurite puhul oleks riskitegur isegi suurem.
Abilinnapea Joel Jesse sõnul peab ühissõidukirada jääma eelkõige ühistranspordi eeliseks. “Meie eesmärk on tõsta ühistranspordi ühenduskiirust ja konkurentsivõimet, et enam inimesi eelistaks ühistransporti oma igapäevastel liikumistel. Täiendavate liiklejate lubamine ühissõidukiradadele suurendab aga konfliktide ja liiklusõnnetuste riski. Eriti suur on risk elektritõukerataste puhul, sest kergliikurite ja ühistranspordisõidukite mõõtmete ning massi erinevus on väga suur. Samuti tuleb arvestada suurte sõidukite pimenurkadega, mis suurendavad nii õnnetuse toimumise tõenäosust kui raskusastet. Kohtades, kus ühissõidukirajal liiguvad trammid, lisandub rööbastesse sattumise oht. Arvestada tuleb ka ilmastikuoludega sügisest kevadeni, mil sajab sageli, nähtavus on halvem, teed on märjad või libedad ning pidurdusteekonnad pikemad,” ütles Jesse.
Tallinna strateegiline prioriteet on arendada aktiivseid ja säästvaid liikumisviise, sealhulgas jalgsi liikumist, jalgrattasõitu ja ühistransporti. Ettepanek lubada mootorrattad ühissõidukirajale ei ole kooskõlas Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035 eesmärgiga tõsta ühistranspordi ühenduskiirust ja parandada liiklusohutust.
Ühissõidukiradade koormus on viimastel aastatel juba märgatavalt kasvanud. Statistika kohaselt oli 2020. aasta lõpus Eestis registreeritud 1649 täiselektrilist sõidukit. 1. oktoobri 2026 seisuga oli registreeritud 13 354 M1 ja N1 kategooria täiselektrilist sõidukit, millest 8997 ehk 67 protsenti asub Harju maakonnas.
Elektrisõidukite arvu kiire suurenemine, eriti Harjumaal, on toonud kaasa olukorra, kus ühistranspordi liikumine ühissõidukiradadel on aeglustunud ning graafikus püsimine muutunud keerulisemaks. Tallinna hinnangul näitab see, et ühissõidukiradade kasutusvõimalusi tuleks pigem piirata kui laiendada.
Ühissõidukiraja kasutajate piiramine aitab parendada liiklusohutust ja vähendada olukordi, kus M1- ja N1-kategooria sõidukid sõidavad ühissõidukitele ohtlikult ette. See võib sundida ühissõidukijuhti järsult pidurdama, mille tagajärjel võivad reisijad kukkuda ja saada raskeid vigastusi. Viimastel aastatel on reisijate kukkumised ühissõidukites olnud kasvutrendis.
“Juba täna on keeruline tõhusalt kontrollida, millistel sõidukitel on tegelikult õigus ühissõidukirada kasutada ja millistel mitte. Praktikas kasutavad neid radu ka sõidujagamisteenust pakkuvad sõidukid ning taksode puhul ei ole võimalik eristada, kas teenindatakse klienti või liigutakse tühisõidul. Selleks, et tagada selgem liikluskorraldus ja tõhusam järelevalve, toetame lahendust, mille järgi võiksid ühissõidukiradasid kasutada üksnes M2- ja M3-kategooria sõidukid,” ütles Jesse.