Dmitri Dmitrijev, Riigikogu liige, Ida-Virumaa toetusrühma esimees
Eesti julgeolekust rääkides peame tavaliselt meeles kuulutusi riigikaitsele ning moodsa idapiiri taristu ülesehitamise vajadust, kuid viimasel ajal on päevakorda tõusnud energiajulgeoleku temaatika. Me oleme juba harjunud olukorraga, et me toodame rohkem elektrienergiat, kui tarbime ja seega aastaid oli Eesti elektrienergiat eksportiv riik.
Elektrienergiat eksportivast riigist sai Eestist aga elektrienergia impordist sõltuv riik. Euroopa Liidu CO2-heite vähendamisele suunatud meetmete tulemusena on kogu põlevkivienergeetika sektori peal suur vari ning tuleviku elektrienergia varustuskindluse puudutavat küsimust püütakse lahendada nii EL-i, Eesti riigi, Eesti Energia kui ka kohalikul tasandil. Ida-Virumaal elab rohkem kui 10% kogu Eesti elanikest ning maakonna SKP osatähtsus on olnud aastaid vahemikus 7-8% olles kolmas Tallinn, Harjumaa ja Tartu, Tartumaa järel. Kirde-Eesti omapäraks on see, et tööstus ja ehitussektori osatähtsus on siin üle poole. See peegeldab omamoodi mäetööstuse, elektrienergia ja töötleva tööstuse olulist rolli selle maakonna majandustegevuses. Aga kõige tähtsam on see, et nende numbrite taga on inimesed, sest Eesti Energia annab tööd tuhandetele Ida-Virumaa inimestele ja aasta alguses läbiviidud küsitluse tulemustena osutus Eesti Energia ka 2019. aastal Eesti ihaldusväärseimaks ettevõtteks. Kahju on see, et selles keerulises olukorras lahenduste otsimise asemel asusid mõned poliitilised jõud kasutama olukorda enda populaarsuse kasvatamiseks. Ida-Virumaa inimesed ei vaja hetkel ilusaid loosungeid, meil on vaja lahendusi, mis rahuldavad kohalike inimesi ning aitavad saavutada riigi strateegilisi eesmärke!
Keskmõte: Ida-Virumaa inimesed vajavad lahendusi, mis rahuldavad kohalike inimesi ning aitavad saavutada riigi strateegilisi eesmärke.
Üheks päästerõngaks on valitsuse Ida-Virumaa programm, mille kaudu aitab riik luua Ida-Viru maakonda rohkem töökohti ja ergutada ettevõtluskeskkonda. Ida-Virumaale suurema osa keskkonnatasude tagastamiseks oli eelmise Riigikogu koosseisu raames Ida-Virumaa omavalitsuste liidu ettepanekul muudetud keskkonnatasude seadust, millega antakse 1,5 miljonit eurot Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele juurde. Varasemalt on toetusrühmas arutatud, et laekuvatest ressursitasudest võiks suunata tagasi Ida-Virumaale kokku umbes 20 miljonit eurot aastas. Saavutatud tase on praegu ca 7,5 mln eurot, mis läheb iga-aastaselt piirkonda tagasi. Riigieelarvestrateegias on Ida-Virumaa programmi jaoks ette nähtud ca 5 mln eurot aastas, lisaks sellele arutatakse võimalust, et Keskkonnainvesteeringute keskuse rahadest teatud osa läheks Ida-Virumaa keskkonnaprojektide projektide jaoks ettenähtud fondi. Riigihaldusminister Jaak Aabi kinnitusel planeeritakse riigi erinevatest meetmetest Ida-Virumaale lisaraha. Näiteks teede investeeringute üheksast miljonist eurost läks umbes viis miljonit eelmisel aastal just Ida-Virumaale. Ida-Virumaa programmi alt on toetust saanud Ida-Virumaa tööstuspargid ja muud tööstusinvesteeringud, äri- ja startup-inkubaatorite tegevus, iduettevõtete ökosüsteemi arendamine, Viru Filmifond, ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud nõustamine ja koolitused, maakonna arengustrateegia oluliste tegevuste ja investeeringute elluviimine jne.
Meetmete tulemusena luuakse maakonda uusi töökohti ning arendatakse ettevõtluskeskkonda, mis pikemas perspektiivis osaliselt vähendab sotsiaalmajanduslikku sõltuvust energeetikasektorist, mis aga vajab veel suuremat tähelepanu valitsuselt. Energeetikasektoris toimuvate muutuste osas peab valitsus võtma strateegilised otsused juba lähimal ajal vastu.