Ilusa „lõpulahendi” jaanipäevale pakkus meie rahvusringhääling, mis küll seekord tundus ebameeldiv olema. Suvise rahvuspüha lõpetuseks mõnusa ja rahvusliku meelelahutuse asemel anti vaatamiseks pagulaspropagandat. Tegu oli Saksamaal paguluses elava Süüria kineasti Talal Derki filmi “Isad ja pojad” näitamisega, mis jälgib paari aasta jooksul islamiradikalistliku perekonna argielu, kus perepea ainus unistus on islamikalifaadi kehtestamine. Kas selline film oli meile vajalik ja kuidas see süvendab läbisaamist kohaliku islami kogukonnaga?
Eraldi jutt on meie erakanalid. Mõni aeg tagasi lahkusid nad vabalevist. Seega siis peab vaataja tegema täiendavaid kulutusi, et nende reklaame vaadata. Nii siis kahekordsed kulutused. Samas pole meil seadust, kui pikalt tohib saatetunni jooksul reklaame näidata. Praegu ongi suurem osa reklaam ja siis pisut ka vaatamist.
AS-i Postimees Grupp telekanalid lasevad eetrisse võistlusmängu, kus inimesi kutsutakse üles saatesse helistama, et võita 30-500 eurot. Iga kõne maksab 1.50 eurot! Ka siis, kui eetrisse ei pääse. Automaatvastaja soovitab aga uuesti helistada.
Delfile kirjutas lugeja, kes kurtis, et püüdis osa võtta Kanal 2 telemängust “Mängi ja Võida”. Lugeja püüdis helistada stuudiosse sadu kordi, et liinile pääseda, kuid see tal ei õnnestunudki. Selle asemel sai ta ligi 500-eurose kõnearve. “Ega keegi ei ütle sulle seda, et see tasuline on! Tädi toru otsas korrutab vaid, et hetkel ei pääsenud liinile, helista uuesti. Olen mina alles loll,” oli 487-eurose telefoniarve saanud lugeja õnnetu. “Lootsin saada liinile. Arvasin, et tasu on siis, kui ma ka liinile saan. Tihti oli hoopis nii, et kõne lihtsalt katkes pärast helistamist või ei saanud üleüldse ühendust numbriga,” jätkas ta.
Esimeste kõnesekundite jooksul peaks tulema info, et see kõne on tasuline ja seejärel PÄRAST SEDA peaks tasu hakkama jooksma. Kanal 2 peaks petuga saadud raha tagastama (alusetu rikastumine on võlaõigusseaduse järgi keelatud).
Tarbijakaitse on küll algatanud menetlust, kuid kas neil ka mingi vaatajate kaitsmise õigus või võimalus on? Kahtlane. Ikka jääb „loll” vaataja süüdi. Rahahädas ja suure hulga vaatajaid kaotanud telekanal tunneb rõõmu ebaausast rahavõidust.
TV3, mis tegi otseülekannet Tartu laulupeolt, näitas reklaami ajal, mil pidu oli lõpusirgel ja kõlas Lydia Koidula „Minu isamaa on minu arm“. „See on sigadus!“ kurjustas üks televaataja.
Reklaamimisega on hoopis nii, et üks suur müügikett teatas, et jättis ühel nädalal reklaamid välja saatmata ja mitte midagi ei juhtunud! Müügitulemused ei muutunud karvavõrdki!
Ainult Tallinna TV on veel vabalevis ja nemad on nii ausad, et ei katkesta telesaateid ega filme ja näitavad reklaame vaid saadete vaheaegadel. Hea eeskuju!
Lembe Hendla
Lembe, selle ühepajatoidu ongi kokku keetnud need, kes on tegelikud HOBUSEVARGAD.
See kool sai raha seksuaalasjade uuringuks. Nüüd on tulemused Delfis kirja pandud:
Suuseks on üks parimaid asju, mida mehele pakkuda. Loe läbi need nipid ja üllata oma kallimat juba täna õhtul uute nõksudega. Ta hindab seda kindlasti väga.
Peda lõpetanud ei saa lihtsalt tööd. Paljud ongi televisioonis ja seda jama kokku keeravad. On vaja teha puhastus, nagu tegi Postimees.
Aeg seadusega määrata reklaamide pikkused ja lõpetada alkoholide reklaamimine!
Aeg saada ka meil Eurooplasteks täie rinnaga.
mõne aasta eest mõnele riigikogulasele ettepaneku muuta reklaamiseadus nii, et teles oleks reklaam piiratud 5 korraga ööpäevas, kuid eraldi saatena nagu muud saated kavas kindlal kellajal. 1 minut üle lubatu kohe 100000€ trahvi, siis hoiavad lubatust kinni.
Muidu aga valitaks ise aeg, millal need 5 korda saata. Kasvõi 23 tundi jutti, kuid kes siis seda vaataks? Muidu on meil niigi kavas saateid, mida tavaliselt paljud ei vaata, siis saaks ka reklaamiaega oma huvides kasutada (sital käia, süia, mobla teel lolli juttu ajada, vanainimeste asja teha). Nii oleks kõik söönud ja kõik terved. Nõudmine-pakkumine paneks siis ka reklaami paika ning senine pasa pähemäärimine 15. või 45. minuti paiku kaoks.
Kuid riigikogujad polnud nõus, sest nende rahastajatele polnud see meele järgi. Nii vastatigi, et TV kestabki ainult reklaamirahadest, inimestel telekamaksu ju pole. Ja kui oleks, siis poleks samuti erilist loota. Nii on parem kaablimaksed ja reklaamijate vaba voli jätkumine.
Ootasin õudusega rongkäigu ülekannet, äkki on jälle mõni tuntud ja särav saatejuht platsis ja peale tema ning intervjueeritava rongkäiku ei näegi. Ja kui ka näeb, siis ainult kaugelt, vilksamisi ja jupiti. Õnneks nii ei läinud. ETV käsutuses oli seekord kaks kanalit ja kuulutati korduvalt, et ETV2 näitab rongkäiku ilma segajateta, näitab rongkäiku, aga mitte saatejuhte ja intervjueeritavaid. Aga kas ikka näitas?
Telerite taga istusid sajad tuhanded vanaisad, vanaemad, isad, emad, õed vennad ja lihtsalt tuttavad. Kõik nad lootsid kasvõi vilksamisi näha ekraanil oma võsukest, abikaasat, ema, isa. Või lihtsalt oma küla, alevi või linna laulu ja tantsuga tegelevaid tuttavaid. Võib olla sooviti-loodeti isegi salvestada seda sündmust tulevastele põlvedele. Aga kas nad ikka nägid seda mille pärast nad telerite taha istusid? Reeglina ei näinud, sest kusagil istus Tsensor, kes otsustas keda näidata ja keda mitte. Ja kuidas ja kui kaua näidata.
Kui kuulutati välja koor või tantsurühm, siis näidati kaugelt vilksamisi üldplaani ja kollektiivi nimega plakatit. Seejärel keskenduti kahe- kolme osalise suures plaanis näitamisele. Tsensor näitas neid valituid seni kuni järgmine kollektiiv kohale jõudis. Ülejäänud kollektiivi nagu polnudki olemas ja need ei väärinud pildile sattumist. Need omaksed ja tuttavad , kes ootasid telerite ees ja lootsid omi näha, jäid pika ninaga. Nii on see toimunud laulupidude ülekannetel korduvalt , sest Tsensor on otsustanud demonstreerida omi võimeid ja oskusi lootuses, et vaatajad satuvad sellest vaimustusse. Aitäh sulle,Tsensor! Ei sattunud vaimustusse! Ainult vihale ajas ja rikkus kogu peotuju.
ERR toimetus võiks ja peaks ükskord tõsiselt järele mõtlema ning enestele selgeks tegema milleks ja kellele nad ülekannet teevad.. Rongkäigu ülekanne ei ole toimetuse ja operaatorite “professionaalsete?” oskuste ja tehniliste võimaluste demonstreerimise koht!
Kusagilt peaks olema võimalik jälgida kogu rongkäiku 100% ilma kaameratega vigurdamata. Selleks tuleks kaamera paigutada soodsasse paika, nii nagu on paigas valvekaamerad, ja temaga igasugune,Tsensorite arvates loominguline trikitamine, ära jätta. Ainult sel juhul saab vaataja näha neid inimesi, kelle pärast ta üldse teleri taha istub.
See mis telkus toimub on suur sigadus. Kalli raha eest vahime terve suve vana prahti.
Ja vigane maakeel ja vanad saated.
Kuhu küll see õnnetooja ekre vahib?
Kas juba mömmistunud?
EKRE on nagu need mõned liigid looduses, kes pärast paaritumist oma partneri ära söövad. Nendega koalitsiooni tegemine tähendab, et kõik teised krõmpsutatakse pulbriks ja nemad on kõige uhkem väät, mis kompostihunnikust välja kasvab.
Mingid tegelased said juba hundipassid. See on ka parim ravim.
Nii tuleb jätkata ja siis sünnib kvaliteet.
Rahvas ei vaata paska. Ükski telekanal ei teinud reportaaźi Metsavenna talu jaanitulest, kus esinesid rahva poolt armastatud staarid Hillar Kohv ja DJ Heiki Hainsalu. Samuti ei ole teinud Tallinna TV saadet arvamusliider Hillar Kohvist “Kas tohib”. Milleks bselliseid riisataimejatest telekanaleid on vaja, kui need ei näita seda mida rahvas soovib.
Parim rämpsukülvaja on ETV+!
Neil on eetris kohati selline pläma, et tule taevas appi.
Rahva raha loobitakse tuulde ja seda juba aastaid.
Kus nüüd on siis too paljulubatud ekre rahaminister?
Kas puhkab soojal maal mõnuga? Suure suuga teine on.
Minister ei salli Lasnamäed. Norib noorelt muhku.
On ikka mats küll venelaste suhtes.
Eks see ongi Tallinna Ülikooli haridustase!
Niisugune asi ületab juba ekre räuskamise!
Televiisoris ei laulda. Seal maigutatakse tühist pudruauku.
Laul võib olla aastakümneid tagasi salvestatud.
Peamine on rinnad paljad hoida ja jalgevahet välgutada.
Siis sobib ja homodele võtavad mehed ennast paljaks.
See ongi selle riigi televisioon!
Õks sõimab kaudsesti venelasi Lasnakalt ja teine on lihtsalt tubli mees.
Kõik mahub televiisorisse.
See kast on loodud pettuseks.
Petavad ju kõik reklaamid.
Kallis elu kirjutatakse odavaks.