Vaid lühikeseks ajaks sai kogu Eesti rahvas olla laulupeo meeliülendaval lainel. Ilmateate järgi pidanuks vihma tulema, kuid loodusvaimud hoidsid taevaluugid kinni ja lasid päikesel lauluväljakule paista. Kõikjal sadas, aga Tallinn oli piduliste rõõmuks kuiv. Kaks päeva oli täielik poliitiline rahu.
Sai kustuda laulupeotuli üleval tornis, kui Kaja Kallas asus jällegi toimivat valitsust ründama. Ei saa unustada tema vannet, et teeb kõik selleks, et see võimuliit kukutada.
„Kas, millal ja kuidas võtab Reformierakond uuesti võimu?” küsis temalt Toomas Sildam. Kas Reformierakonnal on plaan? Vastuseks oli, et jah on plaan ja esiteks teha kõik, et saada valitsusse!
Nüüd läheb jutt juba üsna labaseks: „On näha, et see valitsus ei tööta ja ei hakka kunagi tööle. Neid [erakondi] seob tahtmine olla võimul ja neid seob ka Reformierakonna vastasus. Aga võimul peaks olema põhjusel, et sa tahad midagi teha, Eestit edasi viivat korda saata. Praegu ju ei paista, et selliseid otsuseid saaks langetada. Ollakse lihtsalt võimul.”
Ja siis üsna imelik pööre selles jutus: Kaja Kallas:„ On selge, et teistel erakondadel on Reformierakonna suhtes ajaloost tulenevad tõrked, mis ei ole seotud minuga, kuid millega mina pean paratamatult tegelema. Küsimus on, kuidas üle saada ajaloolisest taagast.”
Vaat, siia ongi koer maetud. Reformierakonna arvukad sulitembud pika valitsemise ajal, oma alatu toiduahela loomine ja kõikidele teistele „punase joone” etteseadmine!
Koos presidendiga paras allavett saata.
Neile ei meeldi Eesti valitsus.
Neile ei meeldi kord, kus neid pole. Ei meeldi rahvapartei Ekre.
Oh, oleks isake Joosep veel elus!
Sm. Kajulaid tahab saada veel viieks aastaks presidendiks ja rabeleb, mis hirmus, et praegune valitsus laguneks ja koalitsiooni moodustaksid need, kes eelmisel korral tema poolt hääletasid. Lihtlabane karjääripoliitik, mitte president. Tal on ju meeles, et EKRE tema poolt ei hääletanud, nüüd maksab kätte ja proovib siluda teed uueks ametiajaks, et igasugu ametiühingutegelased-Nestorid saaks jälle pudrupoti juurde.
Tekkimas on naishüsteeria. Seda näitas ilmekalt Prantsusmaa oma kollaste vestide protestidega. Ometi saadi peatada mitmed totrad presidendi seadused, kuid ainult sellega enam ei lepita. Nõutakse rohkemat.
Kui leitakse, et meie Eesti president pole enam võimeline riiki juhtima, siis seda saab avalduse vormis teadvustada meie õiguskantsler. Edasine on juba parlamendi otsustada.
„Partei, keda president vihkab. President ütles, et tema vihkab EKREt. See oli jahmatamapanev avaldus,“ kirjutab Savisaar sotsiaalmeedias.
„Saan aru, et Kaljulaid on Isamaaliidu president ja peabki nii rääkima. Aga ma ei usu, et keegi tema eelkäijatest oleks nõnda väljendanud parlamendipartei suhtles. Pealegi oli ju näha, et sellega püüti mõjutada Ratast. Peaminister ei ole küll reageerinud, aga seda oodatakse…“ arvab Keskerakonna endine juht.
„Ka riigipeal peabki oma arvamus olema, aga ta ei tohi nii selgelt ühte väravasse mängida,“ lisab Savisaar.
Kui see kajakene oleks elanud vene ajal koos oma kerstiga ja vaid ühe piuksatuse valitsuse vastu teinud, oleks nad maamullas.
Riigis oli julm tsenduur.
Nüüd on kõik liba loba laiali. Igaüks mudgu seletab.
Häbi!
Jooned on nii punased, et panevad kaja põsed häbist punetama.
Ei iial unustata VEB fondi varastamist ega seda KÜMNE milli vaimusegadust.
Vana tegi tee ette ja nüüd on vaid naiselik täisraev!
Algul oli vaja eetilist riiki, siis juba kuldpuurist välja, läbi klaaslae vabadusse. Kui parteiamet nõuab teatud reeglite täitmist, siis on vaja neid täita, mitte emotsionaalselt rapsides, ennast punaste joontega nurka mängida. Kuldpuur on konservatiivsem ja kindlam, kui mõõdutunne puudub. Käitumises on reeglid ja vastutus.
Kaja pole kunagi vastutanud. Ainult ajanud loba (soe õhk-punasest suumulgust), nagu ütles oma oartei kriitik teravalt!
Hitler oli eluaeg vihanud kommuniste ja juute. Pärast võimule pääsemist korraldas ta peagi asjad nii, et koalitsioonipartnerid kommunistid sisenesid väravatest pealkirjadega „Arbeit macht frei“ (Auschwitz) ja „Jedem das Seine“ (Buchenwald).
Meie president kuulutas hiljuti, et vihkab oma riigi valitsuskoalitsiooni kuuluvat parteid. Ajalool on – antud juhul õnneks – kalduvus korduda farsina.
Solman võiks ka tegelike murede ja elavate iniestega hakata tegelema lõpuks. Pseudoteemad on millega see mutike jändab. Täiesti mõttetu valitsus. Ümmarguse rattaga eesotsas.
Nüüd on tegu setude haudade kaunindamisega Petseris!
Kas see on kõige tähtsam asi?
See mis meile on püha, ei sobi vana kommunisti perele.
Hoiukassade valitsuse aeg on ammu otsas!
Kaja ei taipa seda veel.
On ilma pääl tõuk, kes tahab saada mürakaruks.
Punapõsksena igavesest syvahäbist nõretades.
Ajad muutuvad ja ekrelased on tõusuteel. Ei need enam võimu käest anna!
Sa kaja ära kraaksu! Ajad vaid sooja lufti punaste mokkade vahelt välja!
No nii, see on oma erakonna juhtfiguuri arvamus.
Mis saab edasi? Kas valitakse maha?
Ei saa normaalmõistusega nii lolli juttu riigi vastu ajada!