Juhtkiri: Uued juhid peavad tõstma Euroopa Liidu tähtsust
Välispoliitika on vaatamata juulikuule kuum teema ning kõikjal toimub midagi, mis tähelepanu pälvib. Euroopa liidrid veedavad ühiseid tunde, vaieldes kõrgete ametikohtade üle, ning suurriikide USA, Venemaa ja Hiina presidendid kombivad pidevalt oma mõjusfääri maailmas. Tormilise välispoliitika tingimustes vaevleb meie „vana hea“ Euroopa hamletlikus nõutuses – mitte küll päris „olla“ või „mitte olla“, kuid kahtlemata küsides „kuidas olla“. Suurbritannia farsiksmuutunud liidustlahkumine, populistlike ja EL-i suhtes negatiivselt meelestatud poliitiliste jõudude populaarsuse kasv liikmesriikides, Trumpi Ameerika skeptilisus EL-i suhtes, pingelised suhted Venemaaga – kõik see ning veel paljud muud pisiasjad ei aita kuidagi kaasa Euroopa Liidu suurema ühtsuse suunas, vaid pigem vastupidi.
Krossi kriminaalne väljamõeldis jõuab kohtusse
Politseile valetamine on karistatav. Mary Kross saab oma karistuse teada 26. augusti keskpäeval algaval kohtuistungil Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 3014. Poliitiline provokatsioon, nurjunud infooperatsioon või midagi muud oli põhjus, miks Mary Kross peab kohtunik Leili Raedla ees selgitama prokuratuurile antud ütlusi, justkui oleksid kaks eesti keelt rääkinud meest mullu novembris loopinud teda ja tema koera kividega Tallinnas Stroomi rannas. Nüüd ähvardab teda kriminaalkurjategijaks saamine Karistusseadustiku § 320 lg 1 järgi: „Kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.” Karistada saab ka kuriteo kohta tõendite kunstliku loomise eest (lg 2, kuni 5 aastat vangistust) ja teadvalt vale kaebuse esitamise eest kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt (§ 319, kuni 1 aasta vangistust), aga selles prokuratuur Mary Krossi ei süüdista. “Kõik kogutud tõendid viitavad, et ajal, kui süüdistatav väitis, et teda Stroomi ranna juures pargis kividega visati, ei viibinud ta üldse selles piirkonnas,” selgitas ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold 27. juunil ERR-ile.
Olev Raju: Eelarve tasakaal: India püha lehm IV
Lehma pühaduses kahtlemine on Indias surmapatt. Kui sul õnnestubki kohtusüsteemi käest pääseda, on tõenäoline, et vihane pööbel su tapab. Parimal juhul tekib su ümber boikott, mahavaikimine. Ja keegi ei esita küsimust: miks on lehm püha? Meil on sama lugu eelarve tasakaaluga. Kui keegi julgeb öelda, et eelarve ei pea alati tasakaalus olema, et vahel on see isegi kahjulik, siis tuleb kas eeslikisa selle õige seisukoha mahategemiseks või siis mahavaikimine. Seda, et eelarve ei pea alati tasakaalus olema, on näiteks kirjutanud Indrek Neivelt ja Siim Kallas, aga press vaikib või toob absurdseid näiteid situatsioonidest, kus suur eelarve defitsiit on esile kutsunud tõsiseid probleeme. Kust siis ikkagi on pärit eelarve puudujäägi kui kolli staatus? On situatsioone, kus see on tõesti ohtlik. Eelarve defitsiit tähendab, et kulude katteks peab riik kas midagi müüma (need võimalused on peaaegu alati väga väikesed) või võtma laenu. Ent laenud tuleb tagasi maksta. Ja kui nende summa on väga suur, siis tuleb kas tõsta makse või devalveerida oma rahvusvaluuta. Viimane variant on palju jõulisem. Kuid Eestil pole oma raha.
Juubelipidu sujus suurepäraselt
Tuhanded suured ja väikesed ootasid ärevalt juulikuu esimest nädalat, mil sai teoks kogu Eesti suur pidu – laulupeo juubelipidu. Polnud vist küll ühtki pere- ja sõpruskonda, keda jätnuks „Kalevi“ staadionil tehtud tantsusammud või Lauluväljakul kõlanud viisid puutumata. Keegi omadest läks ikka laulukaare alla, keegi läks ikka publikuks, keegi vaatas ikka telerist otseülekannet. See on ju ikka nii, et tähtsama sündmuse puhul otsid kapist paremad riided välja, mehed ajavad habemegi viisakalt ära ja naisterahvad panevad veidi põsepuna palgetele. Viimaste kuude jooksul enne juubelipidu lihviti ka Lauluväljakut täpselt samamoodi; ja ikka selleks, et kõigil pidulistel oleks hea olla. Suurim ja ehk kõige olulisem töö valmis maikuu keskpaigas, mil lõppesid laulukaare renoveerimise tööd. Tegemist oli kauaoodatud ja hädavajaliku tööga, mis kestis kaua ning nõudis suurt pühendumust ja täpsust. See 995 000 eurot maksma läinud suurtöö – laudise vahetamine ja konstruktsiooni kontrollimine ning tugevdamine – sai teoks tänu Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumi koostööle, kus kulud tehti pooleks.
Peep Põdder: „Kõik, kes annetasid väikesele Annabelile, vääriksid riiklikku autasu.“
Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdderiga võib vestelda erinevatest haigustest ning tervise ja tervishoiu erinevatest probleemidest. Hiljutises intervjuus Kesknädalale võtsime vaatluse alla aga ühiskonna tervise, sest järjest rohkem kerkivad päevakorda küsimused, miks inimesed tunnevad end sageli üksikuna ning valivad teadlikult või teadmatult käitumise, mis ohtlik neile endile ja kaasinimestelegi. Vestluse käigus põikasime ka doktor Põdderi lapsepõlve; juttu tuli kirjandusest, tõlkimisest ja teatrist.
Alustame vestlust ühe praktilise küsimusega. Ostsin just poest ühe vitamiinijoogi (näitan pudelit). Kui tark valik see oli?
Mina sellistest jookidest väga palju ei tea ega lugu ei pea. Eelistan igapäevaselt juua vett, gaasita mineraalvett või mahla. Tähtis on, et inimene päevas vajaliku vedelikukoguse alati kätte saaks, seda eriti kuumadel suvepäevadel.
Kuidas on lood tublide ja missioonitundeliste inimeste märkamisega?
President tunnustab aastas autasudega umbes sadat inimest. Ma küsin: kas tõesti Eestis on vaid sada inimest, kes on aasta jooksul millegi väljapaistvaga hakkama saanud? Näiteks autasu oleksid väärt kõik need inimesed, kes annetasid väikese Annabeli ülikalli ravi toetuseks.
Kõigest pikemalt ja lisaks palju muud huvitavat 24. juuli Kesknädalas. www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.