Kunstnik Piret Rohusaar toob suvisesse Kadriorgu iidse Rooma hõngu

Esmaspäeval, 5. augustil avati Tallinna Kirjanduskeskuse Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis Piret Rohusaare isikunäitus „Naine ja tema kann“, kus eksponeeritakse maale ja keraamikat.

Kirglike punaste varjunditega naisekujud ja vaasid Piret Rohusaare maalidel on inspireeritud reisist Igavesse Linna – Rooma. Punakuldsed küllastatud toonid ja värvidesse hajuvad naisekujud – Vahemere ümbruse vana kultuur.

Kannud on aastatuhandeid olnud naiste kaaslasteks. Amforad, niisama kurvikad ja kaunid kui naised, ja lihtsamad väiksemad kannud. Kõik need kannud on juba mõnel viimasel aastal inspireerinud maaliva kunstniku loomingut: “Minu keraamika sünnib potikedraga, mind vaimustab see pöörlev liikumine …. Harva tean täpselt, mida tahan teha. Aga mulle meeldivad suured vormid, neid on hiljem äge glasuurida. Ja veel meeldib mulle kui suur pott hakkab käe all kumisema, see on hinge kosutav tunne ja selle tundeni püüan alati jõuda.”

Kahe ateljee omanikuna ARS-i kunstnikemajas on Piret Rohusaar siiski enam maalija kui keraamik. Glasuurid voolavad omatahtsi, lillakad, koobaltvarjundid ja hõõgvel punased värvilaigud suurte vaaside pinnal sunnivad mõtlema kolmemõõtmelistest maalidest, ehk isegi maalitud skulptuuridest, mis Kastellaanimaja galerii avaras saalis mõjuvad postamentidel kui Rooma sammaste värviliseks muutunud kolonnaadid.

Piret Rohusaare rännak maalijana on olnud pikk. Isiklikes edasiarenguis Kunstiinstituudis omandatud modernistlikust värvimaalist on maalija alati tänuga meenutanud kunagisi õpetajaid – Tiit Pääsuke, Enn Põldroos ja Ando Kesküla oleksid nagu alati temaga koos. Ta on meenutanud ka Lemming Nagelit ühistest suvistest vabaõhumaalimistest ja salapärast maalijat ning poeeti Aleksander Suumanit. Oma esimesel juubelinäitusel Vabaduse galeriis 2012. aastal meenutas ta neid õpetajaid vabaõhumaalidega Colomarsist Lõuna-Prantsusmaal, Prantsuse Rivierast.

Näitus „Naine ja tema kann“ on Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis avatud 5.–31. augustini.

Raepress

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.