Valitsuskoalitsiooni suurte lubaduste hulka kuulub pensionireform. Nädala alguses lahvatas suviselt vaikses poliitelus tõsine vaidlus, kui sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) teatas, et erakorraline pensionitõus tuleb siduda teisest sambast lahkumise võimaldamise muudatustega. Sellele oponeeris Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, kes leidis, et neid lubadusi koos täita ei saa. Kesknädala trükikotta saatmise hetkeks on valitsus siiski teatanud, et raha, mis vabaneb, kui inimesed lahkuvad teisest pensionisambast, kasutatakse pensionide erakorraliseks tõstmiseks.
Esmaspäeval „Eesti Päevalehes“ ilmunud intervjuus tõdes sotsiaalminister Tanel Kiik, et teise samba reformimisel tuleb kindlasti tõsta erakorraliselt pensioni esimese samba baasosa, et tagada nii praeguste kui ka tulevaste pensionäride heaolu. „Küsimus on selles, kas leitakse riigieelarvest muude maksutuludena lisaraha või rahastatakse erakorralist pensionitõusu seni teise sambasse suunatud 4% sotsiaalmaksu arvelt,“ rõhutas sotsiaalminister.
Olukorraga ei jäänud sugugi rahule Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, kes ei arvanud, et teise pensionisamba reformi peaks siduma erakorralise pensionitõusuga. Seeder sõnas, et mõlemad punktid on koalitsioonilepingus ja valitsuse erakonnad teevad selle nimel tööd, et mõlemad saaks ellu viidud. „Neid kindlasti ei tehta üheskoos, need on erinevad asjad: juriidiline alus on erinev, kogu küsimuste ring on erinev. Teise pensionisambaga liigutakse edasi nii nagu on kokku lepitud,” ütles Seeder Delfile.
Teisipäeva pärastlõunal andis sotsiaalminister Kiik avalikkusele teada, et eelmise päeva hiliste tundideni kestnud arutelu käigus lepiti siiski kokku pensionireformi teostamises ühes osas, mis reguleerib nii teisest pensionisambast lahkumise kui ka kogutud raha väljamaksmise. Samuti lepiti kokku, et raha, mis vabaneb, kui inimesed lahkuvad teisest pensionisambast, kasutatakse pensionide erakorraliseks tõstmiseks.
Rahandusminister Martin Helme lisas, et pensionireformi tervikuna elluviimine on oluline selguse andmiseks inimestele. „Meie eesmärk on, et selle seaduse saaks vastu võtta veel sügisistungjärgul, mis tähendaks, et seadus hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2020.“
Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonileppe kohaselt säilitatakse teine pensionisammas ning sellega liitumine käib ka tulevikus automaatselt, kuid edaspidi saavad inimesed õiguse skeemist vabatahtlikult välja astuda. Lisaks seisab koalitsioonileppes, et koalitsioon seab eesmärgiks erakorralise pensionitõusu, et tõsta eakate toimetulekut ja heaolu.
Vaatamata põhimõttelisele kokkuleppele tekkis sõnavahetus siiski parlamendis kui Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder teatas, et erakorraline pensionitõus on vaja kiiresti ära teha ning et selles küsimuses ei saa olla venitamist või mingisugust teisiti mõtlemist. „Juhul, kui aga sellele asutakse vastu seisma või venitama, siis takerdub paratamatult ka II pensionisamba muutmise arutelu Riigikogus. Kui räägime pensionist, siis esmajärjekorras tuleb tõsta tänaste eakate igapäevast toimetulekut,“ hoiatas Mölder. „Keskerakond andis Riigikogu valimiste eel välja suure lubaduse viia ellu erakorraline pensionitõus. Selle lubaduse me ka täidame.“
Sellele sõnavõtule reageerisid nii Isamaa esimees Seeder kui ka peasekretär Priit Sibul, kes on mõlemad Mölderi kolleegid Riigikogus, ning leidsid, et hoopis Mölder on pensionitõusu vastu ja Isamaa erakond on erakorralise pensionitõusu nimel rohkem pingutanud kui Keskerakonna poliitikud.