Ida-Virumaa päästeplaan toob puidu Narva elektrijaamade ahjudesse

Majandusminister Taavi Aas Keskerakonnast saatis kooskõlastusringile eelnõuks vormunud Ida-Virumaa päästeplaani – muudatustega tehakse põhjalikult ümber see, kuidas riik taastuvenergiaettevõtetele toetust maksab, Eesti Energia Narva elektrijaamad saavad aga võimaluse hakata suuremas mahus puitu põletama, kirjutab Postimees.

Otsus hakata Narva elektrijaamadele maksma toetust puidujäätmete ehk biomassi põletamise eest tähistab põhimõttelist muutust. Seni on Narva jaamades ilma riigi toetuseta põletatud umbes 100 000 tihumeetrit puidujäätmeid aastas, kuid nüüd suureneb maht umbes kuus korda. Seda eeskätt Balti Elektrijaamas, mille kateldes on võimalik peaaegu pool põlevkivist puiduga asendada. Seal ahju lükatavast puidust saab toota nii elektrit kui ka Narva linnale soojust.

Probleemi kese peitub selles, et süsinikdioksiidi ehk CO2 saastekvoodi hind on tõusnud niivõrd kõrgele, et põlevkivist elektri tootmine muutub aina vähem konkurentsivõimeliseks. Iga taastuvenergiaga asendatud põlevkivi tonn tähendab aga 0,9 tonni vähem CO2 õhku paiskamist. Seega, asendades osa põlevkivist puiduga, väheneb saastekvoodi alla minev heitmete hulk, sest puitu peetakse taastuvaks energiaallikaks.

«See on võimalus hoida kodumaist elektritootmist lähiaastatel konkurentsivõimelisena ja säilitada oma inimestele töökohad,» ütles majandusminister Taavi Aas.

Sajad töötud energeetikud ja kaevurid Ida-Virumaal oleks riigile julgeolekuoht. Suve alguses ennustati, et töö kaotab üle tuhande inimese, nüüd on see arv 300 ringis. Niisiis ongi võimalik lüüa mitu kärbest ühe hoobiga: põletades Narva elektrijaamades lisaks põlevkivile ka puitu, läheb vähem raha saastekvoodile ja elekter muutub turul konkurentsivõimelisemaks. Nii on tööd ka rohkematel energiaplokkidel ja seega ka inimestel.

Kõik aga ei ole selle plaani üle rõõmsad. «Praegu tehakse sotsiaalpoliitikat energiapoliitika vahenditega. Inimeste koondamine on küll inimlik tragöödia, kuid see on eelkõige sotsiaalmajanduslik mure, millega peaks tegelema eeskätt töötukassa ning Ida-Virumaa arenguprogramm,» ütles Eesti Taastuvenergia Koja juht Mihkel Annus.

Ehkki mitmed taastuvenergia koja liikmed tegelevad ka ise biomassiga, näiteks Euroopa suurim pelletitootja Graanul Invest, peab ühendus Narva elektrijaamades puidu põletamist halvaks ideeks. «Need mõned töökohad, mida sellega säilitatakse, ei ole väärt järsku muutust energiapoliitikas, mis peaks olema pikaajaliselt stabiilne ja prognoositav. Praegu muudetakse seadust ühe turuosalise majandusraskuste tõttu,» märkis Annus.

Kui turul tekib suur nõudlus hakkepuidu järele, võib selle hind tõusta Annuse hinnangul nii kõrgele, et näiteks väiksemad saepuruplaatide tegijad ei jaksa enam puidujäätmeid osta ja lähevad pankrotti. «Kui tekib suur regionaalne nõudlus energeetikasektoris kasutatava puidu järele, mõjutab see kindlasti metsandussektorit ning puidutööstust. Muuhulgas võib ressursi kallinemine tõsta toasooja hinda,» sõnas Annus Postimehele.

Lisaks võib tema sõnul kasvada taastuvenergia tasu suurus tarbija elektriarvel. Nii juhtus näiteks 2012. aastal, mil riik viimati toetas hakkepuidu põletamist Narva elektrijaamades. Kui Reformierakonna jõulisel eestvedamisel toetuse maksmine toona lõpetati, langes taastuvenergia tasu umbes kümme senti.

Majandusministeeriumi sõnul aga hinnatõusu tulla ei pruugi, sest muutub ka taastuvenergia toetuse jagamise praktika. Nimelt maksab praegu riik kõigile taastuvenergiaettevõtetele toetust 5,37 senti kilovatt-tunni eest. Edaspidi hakkab aga kehtima vähempakkumiste süsteem. Riik ütleb, kui palju taastuvenergiat tarvis on, ja kõik, kes kvalifitseeruvad riigi seatud tingimustele, saavad teha hinnapakkumise. Võidab see, kes kõige soodsamalt pakub.

Järgmisel aastal korraldatakse vähempakkumine, mille suure tõenäosusega võidab Eesti Energia, sest pakkumine on mõeldud juhitavate elektrijaamade kütusevahetuseks ehk nendele jaamadele, mis peavad fossiilkütustelt taastuvkütustele üle minema. Juhitavas elektrijaamas saab tootja ise paika panna, kui suure võimsusega jaam töötab. Näiteks tuule- ja päikesepargid on juhitamatud, sest ei ole võimalik ette dikteerida, kui palju tuult õues puhub või päikest paistab.

Majandusministeeriumi andmetel ilmselt hakataksegi tegema eraldi vähempakkumisi juhitavatele ja juhtimatutele jaamadele. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kiidab riigi plaani heaks. Liidu hinnangul aitab puidu põletamine energia saamiseks metsamaterjali rohkem väärindada. Liit selgitas, et väärindamine on vajalik, sest lihtsalt metsa alla jäetud puude ladvad, võsa ja puukoor hakkavad mädanedes lõpuks ise CO2 tootma.

BNS