Maria Jufereva-Skuratovski, Riigikogu liige, Keskerakond
Eestis elab mitu tuhat noort, kellel ei ole Eesti kodakondsust, vaatamata sellele, et nad on Eestis sündinud. Põhjuseks on see, et nende vanemad on olnud kas teise riigi kodanikud või hallide passide omanikud ega pinguta eriti Eesti kodakondsuse saamiseks. Haridus- ja Teadusministeeriumi initsiatiivil välja töötatud seadusemuudatus näeb ette, et igal Eesti kodakondsuseta põhikoolilõpetajal on võimalik täita põhihariduse saamise raames ka Eesti kodakondsuse saamise tingimused.
Olen täiesti veendunud, et meie kaasaegse kooli üheks ülesandeks on noorte inimeste ettevalmistamine pidevalt muutuva elu väljakutseteks. Hea eesti keele oskus ongi oluline tingimus selleks, et olla tulevikus tööturul edukas ja hinnatud töötaja. Seda teadvustavad suurem osa mitte-eestlastest vanemad ja edastavad sellist sõnumit ka oma lastele. Usun, et iga noor, kes elab ja õpib Eestis, tahab ka ise olla Eesti kodanik, kuna see rahuldab tema ühtekuuluvustunnet, et ta kuulub Eesti ühiskonda, on Euroopa Liidu täieõiguslik kodanik.
Seadusemuudatuse eesmärgiks on muuta Eesti kodakondsuse saamise tingimused paindlikumaks. Sisuliselt tähendab see, et kõik vajalikud eksamid ja testid on võimalik sooritada põhikooli lõpuklassis. Kui eesti keele eksam ning EV põhiseaduse, riigikorra ja kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist tõendav test on edukalt sooritatud, siis on noorel inimesel õigus taotleda Eesti kodakondsuse saamist.
Keskmõte: Usun, et iga noor, kes elab ja õpib Eestis, tahab ka ise olla Eesti kodanik, kuna see rahuldab tema ühtekuuluvustunnet, seda, et ta kuulub Eesti ühiskonda, on Euroopa Liidu täieõiguslik kodanik.
Tingimusel, kus Eestis elab ca 80 000 hallide passide omanikku, tundub uus seadusemuudatus paljudele põhikooli õpilastele väikese sammuna. Tuletan aga meelde, et Keskerakond on varem astunud välja ideega, et võimaldada inimestel, kes elasid Eestis alates 1991. aastast, taotleda Eesti kodakondsust lihtsustatud korras ehk avalduse alusel. Kui töötasin Lasnamäe linnaosa vanemana, korraldasin Facebookis küsitluse teemal „Kui teil oleks võimalus taotleda Eesti kodakondsust lihtsustatud korras, kas kasutaksite sellist võimalust?“. Tahtsin teada saada, kas see teema on mittekodanike jaoks endiselt aktuaalne või põhimõtteliselt on inimesed oma ebamäärase staatusega rahul. Üllatuseks tuli, et üle 80% vastanutest vastas, et kui võimalus tekib, siis kindlasti nad taotlevad Eesti kodakondsust lihtsustatud korras. Ehk see näitab, et Eestis elavad inimesed, olgu nende kodukeel vene, ukraina või mõni muu, tahavad olla ka Eesti Vabariigi kodanikud. Tahavad, et riik võtaks neid ka omaks ehk teeks omapoolse avalduse: „Olete ka meie inimesed!“
Meie koalitsioonipartnerid ei ole veel selleks valmis ning idee teostamine pikeneb ebamääraseks ajaks. Aga eriti oluline on see, et vähemalt noortele inimestele on loodud kõik võimalused selleks, et nad saaksid omandada Eesti kodakondsuse lihtsalt koolis õppides ja teste sooritades. Aga nagu vanasõna ütleb „Iga väike tilk vett uuristab kivi” ehk tähendab, et isegi väike samm kodakondsuspoliitika arendamisel toob meie riigile uusi kodanikke ka vanemast põlvkonnast, kes kindlasti hindaksid oma uut auväärset staatust.
vale. Kodakondsus ei tule Eesti sees üldse päevakorrale, seda on vaja vaid teise riiki reisimisel. Vankad Vene viisat ei vaja, eestlased kül. Euroopas saavad aga mõlemad vabalt liikuda. Nii on ka see lugu tellitud või vägisi välja mõeldud.