Eesti pensionisüsteemi muutmine on miski, mille kallale poliitikud naljalt ei taha asuda, sest ükskõik, millised otsused langetada, saad kindlasti karmi kriitika osaliseks. Tänases Kesknädalas kirjutab Riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Tõnis Mölder põhjalikult, miks pidas valitsuskoalitsioon vajalikuks kehtiva süsteemi ühe põhialuse muutmist ning millised muudatused parlamendis veel sel sügisel arutlusele tulevad. Võib ennustada, et Riigikogu arutelud saavad olema kõike muud kui rahumeelsed, sest pensionisüsteem on hea ja kõlav teema, millega valijate tähelepanu püüda. Pankur Indrek Neivelt võrdles oma sotsiaalmeedia- postituses II pensionisambasse kogunenud raha vabastamist pärisorjuse kaotamisega – võib kindel olla, et see reljeefne sõnakasutus kõlab õige pea ka parlamendi suure saali teravatipuliste vagudega lae all.
Kiitus ja kriitika
Kui pankur Indrek Neivelt kasutas pensionisüsteemi suurt reformi iseloomustades pärisorjuse kujundit, siis mõistagi ei jäänud vastulöögid tema suunas tulemata. Nii võtsid mitmed ajakirjanikud selle kujundi üle ja hurjutasid pankurit tema kärsitu sõnavõtu pärast ning pidasid vajalikuks nentida, et selle otsusega pärisorjus just tagasi tulebki. Majandusajakirjanik Harry Tuul leidis, et tegemist on silmapettega ning vabadusega valida: kas karistust tahad piitsa või kepiga?
Teine II samba reformi kohta sõna võtta julgenud pankur, Bigbanki omanik Parvel Pruunsild ei hoidnud samuti metafooridega tagasi ning teatas, et Harry Tuule sõnavõtt paneb tal pea plahvatama. Pruunsild tõi debatti veel täiendava meetme, nentides, et kriitikud, kes leiavad otsuses tuleviku arvelt elamist, ei arvesta näiteks noorte peredega, kes vajavad oma laste kasvatamiseks raha kohe ja praegu. Pankur rõhutas, et just lapsed ja pere on tulevik ning sellesse heaolusse tuleb vajadusel panustada iga viimanegi sent. Siinkohal väärib meenutamist, et Pruunsild on üks ettevõtjatest, kes pani aluse kampaaniale, mis ärgitas peresid kolmandat last saama, ning annetas kolmanda lapse toetuse tõstmist toetanud erakondadele 2016. aastal märkimisväärse toetussumma. Pruunsilla poolt välja öeldud „Nooruses peab tegema lapsi ja teenima raha, mitte mõtlema pensionile!“ levib samamoodi kulutulena ning jääb tõenäoliselt samuti pensionisüsteemi muutmist iseloomustama.
Ajakirjanik Urmas Jaagant leidis seevastu, et laste ja vanemate vahelistes suhetes ei saa tegemist olla äritehinguga, kus oma järeltulijatesse investeerimine peab hiljem ära tasuma ning nende suureks saamise hetkel ei saa inimene olla kõva protsendiga üleskasvatusintresside sissenõudja.
Eesti Panga endine president Ardo Hansson nimetas II samba süsteemi muutmist suisa vandalismiks, kus lõhutakse toimiv mehhanism ja tassitakse raha lihtsalt laiali. Samuti leidis Hansson, et tegemist on ultrakapitalistliku lähenemisega, kus idee pooldajatel on 19. sajandi agraarühiskonna ideaalid.
Hanssoni nimetatud ultrakapitalistliku idee oma peamiseks valimislubaduseks teinud Isamaa, mis on rahvuskonservatiivne (sic!) erakond, pareeris mõistagi sellesarnast kriitikat. Erakonna juht Helir-Valdor Seeder rõhutas intervjuus Rahvusringhäälingule, et varem pole pensionifondide madala tootlusega tegeldud ning paljud reformi vastased endised liberaalid on nüüd huvitatud senise rikkuse ja võimujaotuse hoidmisest ning takistavad vabaturumajanduse toimimist. „Need ettevõtjad, ärimehed, poliitikud, kes Eesti riigi taasiseseisvumise järel rääkisid vabaturumajandusest, inimese enda otsustamisõigusest ja -vabadusest, et selle kaudu anda inimesele õigus otsustada ja vastutada, tegutsevad reformi vastu, mis ei lõhu midagi, vaid loob täiendavaid võimalusi ja annab suurema vabaduse. Nemad nüüd räägivad, et ainult läbi riikliku regulatsiooni, läbi riikliku sunni ja kohustuse on võimalik inimesi panna mõistlikult majandama ja oma raha kasutama. See on midagi uskumatut, kui suur pööre on toimunud teatud majanduseliidi ja ettevõtjate ja poliitikute, liberaalse maailmavaate kandjate hulgas, kes on täna täiesti vastupidisel seisukohal!“
Tulised vaidlused
Valitsus on II pensionisamba reformis kokku leppinud ja nüüd läheb see plaan arutamiseks Riigikogule. Kahtlemata saame juba lähikuudel näha põnevat poliitilist debatti, kus loodetavasti argumenteeritult ja põhjendatult asi detailideni läbi arutatakse. Kui tugev on aga parlamendi opositsioon selles võitluses? Senise pensionisüsteemi üks autoritest, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor jäi kevadel parlamendist välja ja peab nüüd ise Hiiumaal pensionipõlve. Reformierakonnast võib ehk loota Jürgen Ligilt, Aivar Sõerdilt ja Maris Laurilt säravamaid sõnavõtte.
Demokraatia ja arvamuste paljususe huvides ning kõlavate väljendite kuulmiseks oleks igati tervitatav, kui parlamendi ees võtaksid sõna ka juba mainitud pankurid. Kahtlemata lisab meelierutav pensionireform erksat poliitilist värvi peagi saabuvasse sügisesse.
Kesknädal
II PENSIONISAMMAS ON ALATU VARGUS TÄNASTELT PENSIONÄRIDELT!
II SAMMAS TULEB KAOTADA JAH. SEST TA ON VÕI SAAB VARGUSEKS KA TULEVASTELT PENSIONÄRIDELT.
SEDA ON ARVANUD TEISEDKI MAJ. TEADLASED.
KUS ON GARANTII, ET NAD SEDA RAHA ÜLDSE NÄEVAD ,RÄÄKIMATA KASUMIST?…
MEIL JA WABARIIGI AJAL, VÄLISMAAL KUI USA-s PANGAD JA FONDID UPPUNUD KUI LAEVAD MEREL.
JA VANAINIMESED JÄÄNUD PIKA NINAGA. SUURDE VILETSUSSE .JA SIIS TULEB RIIGIL NAGUNII MÕNE ÄPU-PETISE VIGADE TAGAJÄRGI SILUMA HAKATA. NII MÕNI %,.
kaua võib seda sõnamula kuulata ja lugeda! Esitage kindlad arvandmed ja asi selge.
Toon lollikindla näite, esitan tinglikult ainult 3 aasta väljamõeldud maksud ja tulemused.
2016: sissemaks 50€, eelarve 8 miljardit, 12 kuuga moodustab 600€ eelarvest 1/13333333 osa.
2017: sissemaks 60€, eelarve 9 miljardit, 12 kuuga moodustab 720€ eelarvest 1/12500000 osa.
2018: sissemaks 66€, eelarve 10 miljardit, 12 kuuga moodustab 792€, eelarvest 1/12626262 osa.
3 aastaga: sissemaks 2112€, eelarvete summast moodustab see 1/12784091 osa. See on aasta osa, kuus 12 korda väiksem.
Kui nüüd jääb pinsile 2019.a, siis eelarve on 12 miljardit ja aastane osa peab hoiustanul vastama aastas 938,66€, kuus 78,22€.
Seega jääb see suhtarv eelarvesse püsivaks ning kui eelarve aastatega muutub, muutub vastavalt ka väljamakse/pinss.
Ja nüüd küsimus: kui palju kasu või kahju saavad praegused 2. samba hoiustanud? Kui üle esialgse suhtarvu, siis on tegu kasuga, kui alla, siis kahjuga.
Nii et võtke sobiv kutt (või mitu, sest petmisfonde on mitu) ja te saate arvudega näidata, kui kasumlik või kahjumlik see 2. sammas on. Siis on ka selge, kes petab või toetab petmist.
NO KUIDAS SIIS OLI IKKAGI VÕIMALIK MAAILMAS SIIANI KUULUS SKANDAAL USA-s, KUS PENSIONIFONDID LÄKSID KÕIK PANKROTTI JA PANGAD EI MAKSNUD VANAINIMESTELE MIDAGI?
ÜHESÕNAGA NAD JÄID ILMA ELATUSRAHADEST, LAENUD OLID VEEL MÕNELGI KAELAS JA KODUDEST???!!!
NO TARTU PANK ja mis veel seal oli MEIE AJAL TÜHIASI, KUIGI MITMETELE SUUR TRAAGIKA.
Päts ja Laidoner ja kolmas mees pole meeles panid ka 2 panka hakkama? OLI NII, VÕI MA EKSIN? HAKKAMA, TÄHENDAB PANKROTTI.
NÜÜD, 3.SÕJA LÄVEL, MIS MÕJUTAB MEID KÕIKI, KUI HIINA ÜKSKORD PLAHVATAB. SIIS ON PANKROTIMEISTRITEL HEA ÕIGUSTUS. EBASTAB.MAAILMAMAJANDUS. RAHA,MIS NAGUNII ENAM MILLELEGI EI TOETU, POLE GARANTEERITUD VÄÄRTUSTEGA VAID VILKUVAD ELEKTROONILISED NUMBRID.
KÕIGE KINDLAM ON KUI RIIK TAGAB INIMESTELE NENDE PENSIONI, sest seda tuleb tal teha nagunii, kui nad sammastega raha kaotavad.EGA NAD 2. SAMBAS KA EI TEA MILLISTESSE FONDIDESSE st.MILLISE RISKIASTMEGA INVESTEERIDA OMA KIRJAOSKAMATUSES.
MIKS SIIS EI VÕI NAD, KUI RAHA ÜLE JÄÄB INVEST. MAASSE,KULDA, KUNSTI,KINNISVARASSE (MÕNDA ODAVAMASSE NÄIT.)JA RIIK KANNAB NEED PROTSENDID, MIS PRAEGU 2.SAMBASSE KANDIS BAASPENSIONISSE. SEE TEEB JU SAMA VÄLJA. RIIKM VÕIB ISE FONDITADA KUI TAHAB,KUIGI MUL POLE SELLESSE USKU.
ON TÄIESTI SELGE, ET REFORM JA SOTSID TAHAVAD NURJATA PENSITÕUSU JA PRAEGUSED PENSKARID
ÄRA LÕIGATA KUI NÄHTAMATU PROBLEEMI. NAGU PÕRSA SABA LIHAFARMIS- SEDA POLE LIHTSALT VAJA JA PÕRSASTE HÄDAKISA KEEGI JU EI KUULE, SEST NAD ON FARMIS.
ELIK KONTSERNIDE VÕI VÄIKSEMATE ÄRIKATE HOOLDUSASUTUSTES, MILLISE ÜLALPIDAMISE KOV-id PEAVAD KINNI MAKSMA e. MAKSUMAKSJATE RAHAST ,AINULT PALJU SUUREMATE KULUDEGA 5-10x PRAEGUSE PENSIONIGA VÕRRELDES. IKKAGI. PÄÄSTKE SIIS OMETI NEED BAASPENSIONIST ELAVAD ,KOORMISI
/kommunaalid, KÜ renoveer./ KANDVAD PRAEGUSED VANAINIMESED, ERITI ÜKSIKULT ELAVAD ÜKSILDASED NAGU NAD ON , VAESED, SAAVAD VÄHEMALT KOERA PIDADAGI.
HÄBI ON VÄLISMAA EES, VAAT SEE ON HÄBI !!! MITTE NIIVÕRD EKRISTIDE VÄLJAÜTLEMISED, MIDA LAPSESUUKS PEETAKSE. HARJUMATUSEKS DIPLOMAATIAS.
PROUA PRESIDENDILT OOTAKS KA NAISELIKKU SOOJUST JA HOOLITSUST TEGUDE LÄBI.
SEST EGAS PRESIDENT POLE AINT ESINDAJA, VAID KA SEE, MIDA TA ESINDAB OMA EESKUJUGA.= EETIKA EESTKÕNELEJA. HEADE TEGUDE TEGIJA, PROBLEEMIDE LAHENDAJA. KUIGI, EGAS TURUMAJANDUSES ON SEE KÕIK MUIDUGI KÖÖMES JA ALUSETU, AGA SIISKI…
olukorraks ongi ainult 1 lahend: abirahad peavad moodustama eelarvest kindla osa. Kui nt toimuks sõda ja euro muutuks väärtusetuks (seda trükitaks sadu kordi enam), siis kasvaks ka eelarve ja sellega kindla ssuhtes ka abirahad. Seega saavad lapsed, sandid ja vanurid ka siis oma osa kätte, ühestki ärikast sõltumata. Kui majaduskasv on suur, kasvab ka abiraha vastavalt.
Ma ei mõista, miks nii lihtsat põhimõtet ei kasutata, ikka tahab iga valitsus rahvast petta.
PEAKS OLEMA VÄHEMALT 1000 EUROT, ET TAGADA MINIMAALSELT INIMVÄÄRIKAS ELU!