Äsja avaldatud OECD haridusstatistika kogumik Education at a Glance 2019 toob esile, et Eestis on võrreldes teiste riikidega rohkem kõrgharituid ja kõrgharidust asub omandama üha enam üle 25-aastaseid inimesi, samas venivad paljude tudengite õpingud pikale või katkevad.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul osutab üks olulisemaid iga-aastaseid rahvusvahelisi uuringuid, et Eesti inimesed tahavad ja saavad õppida. „Igaüks meist peab olema pöörase kiirusega muutuvas maailmas valmis ka suuremat sorti muudatusteks tööelus,“ ütles Reps. „Keskikka jõudmine toob üha sagedamini kaasa vajaduse ametialaseks kannapöördeks: uue eriala või kõrgema haridustaseme omandamine üle 40-aastaste inimeste seas on juba tavapärane. See ei ole mitte ainult vajalik, vaid ka väga huvitav. Liiatigi võivad küpsemas eas tehtud õpivalikud olla teadlikumad.“
Minister lisas, et õpingute katkestamine on tõsine mure, mis vajab senisest enam tähelepanu. „Peame pingutama, et nii põhikooli- kui gümnaasiumilõpetaja teeks edasiõppimise valikuid tulenevalt oma annetest ja huvidest. Kindlasti saame veelgi suurendada noorte suutlikkust õpinguid jätkata ja lõpetada,“ ütles Reps. Ta lisas, et juba oleme pööranud tõsisemat tähelepanu karjääriõppele põhikoolis, üldharidus- ja kutsekoolide koostööle, paindlikele õppevormidele ja uuenduslikele õppemeetoditele ning algatanud valikuaasta kutsehariduses.
Eestis on kõrgharidusega 25-64-aastaseid inimesi 41%, OECD keskmine on 39%. Eestis on iga neljas bakalaureuseõppesse astuja üle 25-aastane, OECD riikides iga viies.
Kui kõrghariduse kättesaadavuse poolest on Eesti riikide võrdluses heal positsioonil, on murekohaks sage õpingute katkestamine või venimine. Nominaalajaga lõpetamiseni jõuab ainult 34% bakalaureuseõppe tudengitest ning selle näitaja poolest jääb Eesti alla OECD riikide keskmisele, mis on 39%.
Eestis õpib OECD riikide keskmisega võrreldes kaks korda rohkem tudengeid magistriõppes: 31% vs 16%. Magistriõppe populaarsus näitab, et Eesti õppijateni on jõudnud arusaam, et üksnes bakalaureusekraadist ei piisa edu saavutamiseks tööturul. Doktoriõppes õppivate üliõpilaste osakaal on Eestis samuti üle OECD keskmise: 6% vs 2%.
OECD toob muuhulgas välja Eesti õpetajate palgatõusu, mis on viimastel aastatel olnud üks OECD riikide kiiremaid. Viie aastaga tõusis keskmine palk 35% kõigil tasemetel alusharidusest üldkeskhariduseni.
Ligi 80% Eesti põhikooliõpetajatest peab kõrgemaid palku äärmiselt tähtsaks, OECD keskmine on 65%. Üliõpilaste õpetajaametisse meelitamisel loevad OECD andmetel töötingimused vähemalt sama palju kui palk ning Eesti tugevuseks on teiste riikidega võrreldes suhteliselt väikesed klassid ja kontakttundide arv.
Education at a Glance on üks peamisi ja suurimaid haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud, kõrvutades teiste riikidega. Kogumikus analüüsitakse 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme.
Kogumiku Education at Glance tulemused kinnitavad OECD teise hiljuti avaldatud analüüsi järeldusi, et Eestis tuleb pöörata senisest veelgi enam tähelepanu õpingute katkestamise vähendamisele. Analüüsi Benchmarking Higher Education System Performance Eesti raporti kohaselt on lähituleviku üks suuremaid väljakutseid kõrgema tasemega oskustega tööjõu tagamine.
Lisamaterjalid
seal on ka see arvesse võetud, et meie ahned ülikad võtavad vastu keda iganes ning nende seas imbuvad sisse ka seltsimehed mutukad, kes saavad rahatoetust mujalt? Õppida nad ei kavatsegi aga seisund lubab neile kohe elamisloa ja kohe on võõrakeelne ja -meelne lastekari järel. Nii et ma ei imesta, miks Mailis rõõmustab.