Looduskeskkonna hoidmine on meie kõigi ülesanne

Erki Savisaar, Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees

Keskkonnapoliitikast rääkides tuleks vahet teha kahel asjal – kliimapoliitikal ja keskkonnahoiul. Looduskeskkonna hoidmine on meie kõigi ülesanne. Usun, et kõik eestimaalased soovivad elada puhtas looduskeskkonnas, kus on piisavalt metsa, põlde, karjamaid, puhtaid veekogusid ja puhast õhku.

Puhta looduse hoidmiseks pole vaja „loodusele aeda ümber ehitada“ ega tekitada reservaate, kuhu inimene minna ei tohi. Looduse hoidmiseks tuleb leida lahendusi, kuidas nii inimesed kui ka loodus saavad kooseksisteerida ja teineteist toetada.

Esimesed sammud selles vallas on lihtsad:

• hoiame puhtust, s.t ei viska prügi maha ega metsa alla;
• kui viibime looduses, siis käitume nii, et pärast meie lahkumist jääks loodus puhtaks ja elujõuliseks;
• rakendame taaskasutust – püüame leida uusi võimalusi, kuidas olemasolevaid materjale rohkem ära kasutada, sellega vähendades nende jäätmete hulka, mis lähevad põletamisele või prügimägedesse matmisele;
• kasutame loodusest tulevaid ressursse mõistlikult ja säästlikult.

Kui rääkida kliimapoliitikast, siis on ammugi teada-tuntud tõde, et kliima soojeneb. Selge on ka see, et me ei saa üksi siin väikeses Eestis lahendada seda globaalset probleemi. Selle lahendamisega tegelevad suurriigid, ning ainuke, mida meie saaksime teha, on neile pakkuda toimivaid lahendusi.

Loomulikult me püüame täita kõiki kliima-alaseid eesmärke, mida oleme endale rahvusvaheliselt võtnud. Samas võiksime käsitleda kliima soojenemist kui võimalust, mitte kui kohustust. Võimaluse all mõtlen eeskätt seda, et juba praegu on olemas tehnoloogiaid, mis lubavad elada keskkonnasäästlikult ilma et peaksime järele andma oma mugavustes või harjumustes.

Eestil on võimalik välja pakkuda uusi tooteid ja lahendusi ning eksportida sellealaseid teadmisi nii teistesse Euroopa riikidesse kui ka globaalselt üle maailma. See tooks Eestit rohkem kaardile näitamaks, et oleme nutikad ja leidlikud ning et tänu meie toodetele või tehnoloogiatele on võimalik vähendada ökoloogilist jalajälge.

Keskkonna-alased väljakutsed

Kui vaadata konkreetsemalt, siis on meil mitmeid keskkonnaalaseid väljakutseid. Euroopa Liidu liikmena oleme endale võtnud kohustusi, mis puudutavad energeetikat, transporti ja jäätmemajandust. Peame leidma mooduseid, kuidas põhjamaistes tingimustes keskkonnasõbralikult toota piisavas koguses energiat, et taastada oma energeetiline sõltumatus.

On täiesti selge, et siin ei piisa ainult tuulikutest ja päikesepatareidest. Midagi on vaja lisaks, sest just talvekuudel, kui meie energiavajadus on suurim, pole need tehnoloogiad piisavalt efektiivsed.

Milles seisnevad alternatiivid põlevkivil töötavatele elektrijaamadele? – see on debati küsimus. Kas selleks on geo-termo soojuselektrijaamad, vesinikulahendused või aatomielektrijaam? Loomulikult on oma osa nii era- kui ka kortermajade energiavajaduse vähendamises, mida ühest küljest saab teha, vähendades oma energiavajadust, nt kasutades hõõglampide või halogeenpirnide asemel LED-valgustust, kuid teisest küljest puudutab see sedagi, kuidas majapidamine saaks ise toota mingi koguse enda tarbitavast energiast.

Kuna meil tootmine on väike, osutub Eestis transport suurimaks kasvuhoonegaaside atmosfääripaiskajaks. Me peame transpordis üle minema säästlikumatele lahendustele, s.t rohkem kasutama transpordiliike, mis saastavad vähem. Esimeseks või ka teiseks sammuks oleks hübriidautode kasutamine, kuid tulevikku on kindlasti nii elektriga kui ka vesinikul töötaval transpordil. Selleks et muutus oleks märgatav, peavad neid säästvaid lahendusi hakkama kasutama just suuremad tarbijad – rongid, laevad, ühistransport (sh taksod), raskeveokid.

Linnaruum vajab samuti ümberplaneerimist. Lisaks autodele ja jalakäijatele tuleb leida piisavalt ruumi ka sellistele kergliiklusvahenditele nagu jalgrattad, elektritõukerattad, rollerid jms. Palju räägitakse ka gaasil töötavatest sõidukitest, kuid keskkonna seisukohalt on neist kasu vaid siis, kui nood töötavad biogaasil, mida toodetakse jäätmetest.

Nutikad lahendused

Jäätmemajanduse seisukohalt peame leidma lahendusi, kuidas muuta jäätmed sellisteks toodeteks, mida saab taaskasutada.

Esimese sammuna peame hakkama prügi rohkem sorteerima – eraldama nn märga ja kuiva prügi ehk biolagunevaid ja muid jäätmeid. Biolagunevatest jäätmetest saame kompostimise abil toota mulda ning kääritamise abil gaasi.

Kuivad jäätmed tuleb sorteerida ning materjalipõhiselt taaskasutada. Kui jäätmetes pole enam bioloogilist komponenti, saab neid väga hästi sorteerida, eraldades kõik, mida suudame korduvalt kasutada –klaas, plast, metall, kivi jne.

Mis alles jääb ja omab mingit kütteväärtust, selle võib saata põletamisse eesmärgiga toota sooja ja elektrit. Kindlasti leiame siis ka lahenduse tuha taaskasutamiseks – sellega viime jäätmehulga, mida tuleks prügimägedesse matta, miinimumini.

Et jäätmemajandus saaks kontrolli alla, on kohalikel omavalitsustel vaja tellida prügiveoteenust mitte madalaima hinna alusel, vaid ringmajanduse ja taaskasutuse osakaalu järgi. Riiklikul tasemel on vaja anda kohalikele omavalitsustele rohkem võimalusi jäätmevoogude kontrollimiseks, võimekust reageerimiseks olukordades, kus mõni eraettevõte otsustab mingi teenuse pakkumise päevapealt ära lõpetada.

Omalt poolt soovin nii Eesti rahvale kui ka poliitikutele kainet meelt ja tervet mõistust keskkonnaküsimustega tegelemisel. Leidkem ühiselt nutikaid ja keskkonnasäästlikke lahendusi, mis võimaldavad nii inimestel kui ka loodusel kooseksisteerida.