Tartuga kuulub lahutamatult kokku Tartu vaim, mida erinevad inimesed ka ise paigast otsivad ja erineval moel tunnetavad. Tartu vaimsust on aga läbi aegade mõjutanud paljud inimesed. Üks neist on Madis Lepajõe – Miina Härma nim. Tartu 2. keskkooli ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia (praeguse Maaülikooli) mehhaniseerimise eriala vilistlane, kes Tartu Ülikoolis on õppinud ka välismajandussuhteid.
Tartu linnavalitsuses on Madis Lepajõe juhatanud spordiosakonda, välissuhete osakonda ning ettevõtluse ja arengu osakonda. Ligi kakskümmend aastat oli ta Haridus-ja Teadusministeeriumis noorsootöö ja välissuhete asekantsler; 2017. aastal kutsuti aga abilinnapeaks kultuuri, hariduse ja spordi valdkonnas. Uusi kohustusi, võimalusi ja väljakutseid toovad Madis Lepajõele Tartu valimine Euroopa kultuuripealinnaks 2024.
Emajõe Ateenale lähenev väärikas staatus sai keskseks teemaks ka Madis Lepajõe intervjuus Kesknädalale.
Millise arenguprotsessi on käivitanud teadmine, et Tartu saab 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnaks? Kuivõrd teatakse nüüd Tartut ja tartlasi senisest veelgi rohkem?
Kindlasti teatakse nüüd Tartut ja tartlasi rohkem. Tartu valimine Euroopa kultuuripealinnaks on väärt uudis, mis köidab kõikide kultuurilembestenimeste tähelepanu. Kultuuripealinna-idee käivitamiseks on Tartusse rajatud ka oma sihtasutus.
Milliseid rajatisi on plaanis seoses kultuuripealinnaks kuulutamisega Tartusse rajada?
Investeeringud seoses kultuuripealinnaga pole esmajärgulised. Eriti tähtsaks tuleb pidada seda, mida me suudame Euroopale näidata ja õpetada. Ennekõike panustame inimestesse. Ma siiralt loodan, et Tartust saab parim Euroopa kultuuripealinn, mis oleks hästijuhitud ja väljapaistev, ühendaks erinevate huvidega inimesi.
Mida uut võib kultuuripealinnaks saamine tuua tartlaste mõttemaailmale?
Avan, et selline tunnustus ja väljakutse lisab meie linna elanike mõttemaailmale mõndagi. Ehk hakkavad inimesed paremini hoolima ja hoolitsema kodude, asutuste ja ettevõtete ümbruse eest? Motiveerib kasvõi näiteks oma kõnniteid korda tegema?
Tartuga konkureeris Euroopa kultuuripealinna valimisel Narva – oli kaks võistlevat projekti. Loodan aga, et Tartu väljavalimine on positiivne sõnum kogu Eestile, samuti Narvale. Erinevad paigad on ju üksteisega tihedasti seotud?
Teilt kui spordiorganisaatorilt ja spordimehelt, kes on pälvinud Eesti Jalgrattaliidu Kuldse Autasu ja Eesti Olümpiakomitee teenetemärgi, on põhjust küsida: kuivõrd tähendab kultuuripealinn ka kehakultuuripealinna?
Kahtlemata põimub Tartu kultuurielu kehakultuuriga. Kes ei teaks klubi MTÜ Tartu Maraton korraldatud suursündmusi: Tartu Rattamaratoni, Tartu Linnamaratoni, legendaarset suusavõistlust Tartu Maraton ja Tartu Matkamaratoni!? Usutavasti mõtleme 2024. aastaks Tartu spordielu jaoks välja veel mõne sündmuse, mis ei nõuaks küll liiga palju raha, kuid ärataks märkimisväärselt tähelepanu. Kahtlemata on rõõmu ka neist inimestest, kes tulevad Tartusse kui kultuuripealinna jooksma, jalgrattaga sõitma või mõne muu spordialaga tegelema.
Teie sünnilinn on hoopiski Puškin Leningradi oblastis, kus tulite ilmale 1. mail 1955. Mis viis teie põllumajandusteadlastest vanemad Leida ja Jaan Lepajõe sinna?
Nad olid siis Leningradi Põllumajandusteaduste Instituudi aspirandid.
Kus asusid Tartus teie noorusaastate ja lapsepõlve mängumaad?
Minu lapsepõlvekodu paiknes Supilinnas, toonases Komsomoli, nüüdses Kroonuaia tänavas, Botaanikaaia vastas.
Millised võimalused on Tartus eestimaise toiduga keha kinnitada?
Eestimaine toit on küll kallim, kuid Tartus pakutakse seda mitmes toitlustusettevõttes, ja osta saab ka kauplustest. Eriti sooviksin rahvusliku menüü poolest kiita Eesti Rahva Muuseumi restorani „Pööripäev“.
Millele keskendute praegu oma igapäevatöös Tartu abilinnapeana?
Septembri esimesel poolel hõlmasid suure osa tööst kooliteemad. Praegu valmistame ette uut eelarvet. Hindame ka kultuuriprojekte. Tuleb samuti arvestada, et raha on alati vähe: keegi jääb ilma, keegi saab; ning kõik see võib tõsta kiresid. Projekte hindavad meil aga mitte linnavalitsuse töötajad, vaid eksperdid.
Kuidas seletada Tartu poliitilist fenomeni? Kui Keskerakond oli pikka aega tugevas vastasseisus valitsusega, siis Tartus on ta kaua aega kuulunud koalitsiooni?
Tartus pole tõesti olnud suuri poliitilisi vastuolusid. Ehk on põhjus selleski, et siin on piisavalt kultuuri ja vaimsust. Ka mulle tegid ettepaneku abilinnapeana tööle asuda Aadu Must Keskerakonnast ja linnapea Urmas Klaas Reformierakonnast.
Kuidas Tartus ise vaba aega veedate?
Külastan sageli kultuurisündmusi. Ennekõike püüan aga vaba aega pühendada liikumisele. Tähtvere pargis ning teisteski Tartu ja linna ümbruse parkides on sellisteks harrastusteks igati head võimalused.
Küsis Jaan Lukas