Meedia teatel tahetakse Vabariigi Presidendi valimiste korda muuta, aga poliitikud ei saavat kuidagi selles üksmeelele. Järgmised presidendivalimised toimuvad 2021. aastal ning selleks ajaks on tarvis vastav seadus muuta.
Miks on vaja endistviisi tola mängida: esmalt kolm valimisringi Riigikogus ja siis vajadusel paar katset valimiskogus? Selline süsteem on ammu ajast ja arust. Miks peab Eestile valitama president poliitikute, aga mitte rahva poolt?
Järgmised presidendivalimised peavad toimuma selliselt, et rahvale korraldada presidendi valimise päev ning ülesseatud kandidaatide poolt peab saama hääletada igas valimisjaoskonnas. Kes kandidaatidest saab enim hääli, sellest saabki automaatselt Vabariigi President. Nii jääb ära poliitikute klouni- ja tolamängimine. KÕRGEIMA VÕIMU KANDJA RIIGIS PEAB OLEMA RAHVAS ning rahvale tuleb anda õigus otsustada ka selle üle, kellest saab riigipea.
Juhul, kui kaks kandidaati saavad võrdselt hääli, tuleb mõlema nimed panna ümbrikusse, ning peaminister või Riigikogu esimees võtab avalikult, rahva silme all, ühe ümbriku, ning kelle nimi ses ümbrikus on, sellest saabki president.
Kui rahvas saab presidenti valida, siis kindlasti peetakse rahva poolt valitud presidendist rohkem lugu, kui poliitikute valitust.
Valimisseaduses peab olema selline punkt, et kui valitud president ei õigusta rahva ootusi ja lootusi, tuleb rahvale anda võimalus president ametist tagasi kutsuda ja korraldada erakorralised presidendivalimised.
Palju küsimusi tekitab praegusel ajal seegi, et miks on üks või teine persoon kutsutud presidendi vastuvõtule? Rahvale on vaja anda ka see otsustamisõigus, et keda president võib kutsuda oma vastuvõtule nii 24. veebruaril kui ka 20. augustil, sest kogu see pidu toimub ju rahva ehk maksumaksja raha eest.
Hillar Kohv Viinahaualt Tori vallast Pärnumaalt