Aadu Must: Eesti riigi järjepidevuse aluseks on usk eesti keelde ja haridusse

Aadu Must

Riigikogu võttis vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks“ eelnõu. Sellega tehakse valitsusele ettepanek astuda rida samme ja töötada välja eesti keele arengukava aastateks 2021–2035.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul toetab eelnõu muuhulgas eestikeelse oskussõnavara loomist ja kasutamist kõikides teadus- ja eluvaldkondades ning eestikeelsete kõrghariduse õppekavade säilitamist ja arendamist.

“Riigikogu fraktsioonides leidis otsuse eelnõu valdava heakskiidu. Vaidlus käis selle üle, kui kõrgele peab lati seadma,” lausus Must. “On kostnud arvamusi, et nõudmised on liiga madalad, kuid elutarkus õpetab, et eesmärgid peavad olema jõukohased. Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele on sellises formaadis dokument, mis püstitab ülesande ja jätab ka valitsusele otsustusvabaduse.”

Otsuses on kirjas, et erilist tähelepanu tuleks pöörata eesti keele olukorrale Ida-Virumaal ja tagada tõhusad meetmed eesti keele kasutamise suurendamiseks selles piirkonnas. Samuti soovitab otsus koostada nüüdisaegseid ja paindlikke eesti keele ja muude ainete eestikeelseid õppematerjale ning e-õppematerjale kõikide haridustasemete ja elukestva õppe jaoks.

“Tegemist on tervikliku rahvuskultuuri arendamise ja säilitamisega seotud dokumendiga. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas peavad väikerahvad oma identiteedi säilimise nimel pingutama. Eesti riigi järjepidevuse aluseks on usk eesti keelde ja haridusse,” lisas Must.

8 kommentaari
  1. Aadu 5 aastat ago
    Reply

    käsitleb keelt vormiliselt: kes räägib, palju oskab, kes kasutab. Aga vaja on keel hoida EESTI keelena, mitte segamini solksõnadega.
    Ma saaks Aadu oanusest aru alles siis, kui ta teeb ettepaneku rookida eesti tähestikust välja solktähed c f z ž š w y x ja sõna alguses ei kasutataks b d g h.
    Võõrnimesid aga tuleks edastada häälduspäraselt meie lähimate tähtedega. Mitte Hruštšov ja Brežnev, vaid Russohv ja Preesnev. Samuti Tramp, Makroon, Puutin.

  2. Nojah 5 aastat ago
    Reply

    Ilusad sõnad ja kaunis soov kuid midagi konkreetset pole ja kõik jääb endiseks. Meil isegi ei taheta eesti keeles laulda ikka eelistatakse inglise keelt. Kõlavad okei ja tsau. Ülikoolis õpivad tulevased arstid muid keeli et siis kõrgema palga saamiseks hülgavad oma rahva ja lähevad väiismaale teisi ravima. Mis neil eesti keelest või oma rahvast.

  3. Jah 5 aastat ago
    Reply

    Vene rahvusest õpilased õpivad koolis eesti keelt juba ammusest ajast. Paljusid õppeaineid õpitakse eesti keeles nagu näiteks eesti kirjandust ja eesti kultuurilugu. Vene rahvusest lapsed tahavad õppida ja armastavad Eestit mis on nende kodumaa.Eesti keele õpetajad vene koolides on suurepärased ja entusiastlikud. Nad teevad õppetöö huvitavaks tänu suurele hulgale näitlikku materjale. Muidugi armastavad teisest rahvusest õpilassd ka oma esivanemate kodumaad ja emakeelt aga eesti keelt tahavad nad õppida. Häbi nendele inimestele kes kasutavad meie kaunist eesti keelt teiste laimamiseks ja alaväöristamiseks.

  4. jah 5 aastat ago
    Reply

    Parandan vea–peab olema alavääristamiseks.

  5. Triin 5 aastat ago
    Reply

    Mitte kusagilt ei paista eesti keele hoidmine ja kaitsmine välja, ei räägi Ida-Virumaast. Tallinn on praktiliselt vene linn, eesti keelset teenindust on aina raskem saada, kaubanduskeskuste mögafonid lõugavad vene keeles, eestlasest noor ei saa oma kodumaal, ainsas paigas maailmas, kus eesti keel peaks olema kõigile VAJADUSEKS saanud, kes siin elada tahvad. Teie erakond soodustab endiselt umbkeelsust ja riigikeele eiramist. Vene koolid veavad Venemaalt omale soviette edasi noori “õpetama”, mis õppust nad saavad on näha 9 mail kui klaasistunud silmadega “Georgi linte” kandvad “vabastajad” rind kummis sõdurit valvavad, või “Surematus polgus” röögivad. Kaugeltki ei tee teie erakonnale au, et lasite kandideerida oma ridades kahel KAPO “kangelasel”– pommi-Mišal ja Assadi kummardajal Yanal.Need teie sõnad on taaskord tühjad politikaani sõnad, mis tõesti teile midagi ei maksa.

  6. Eve 5 aastat ago
    Reply

    Erilist tähelepanu tuleks pöörata eesti keele olukorrale Reformi tagatoas et meie kaunist eesti keelt ei kasutataks tublide inimeste laimamiseks, nende tervise rikkumiseks, valesüüdistuste esitamiseks vaid selleks et neid teelt võimule kõrvaldada. Paljude reformierakondlaste suust kõlab meie kaunis eesti keel võltsilt, labaselt ja alatult. Ehk olete kuulnud kuidas väljendub eesti keeles Randpere. See on jube. Kui teisest rahvusest inimene eksib keele kasutan’misel mingi grammatika reegli vastu, pole sellest midagi. Küll ta ära õpib. Aga alatud inimesed võivad grammatiliselt õigesti rääkida aga nende jutu sisu on vastik ja see on hullem keelekasutus kui vead.

  7. joe 5 aastat ago
    Reply

    Eestis elab üle saja rahvuse ja igaühel on oma emakeel. hiljuti saabunud inimesed ei oskagi eesti keelt. Näiteks ukrainlased kes on siia tulnud elama oma riigist mis on veel palju vaesem kui Eesti. Üks ukrainlanna ütles et saab kodumaalt meie rahas 80 eurot pensioni aga õnneks on tal siin sugulased juba ees. Eestlased peavad muidugi hoidma oma keelt kuid ka austama teiste keeli.

  8. Kui 5 aastat ago
    Reply

    Eestisse tuleb mingi mutukas aga ei taha ega ole jõudnud meie keelt piisaval määral õppida, siis palgaku tõlk. Loomulikult on tõlk tasuline, kui ta just siinne sugulane pole, ning juba ahnus temast lahti saada paneb õppima, et saaks tõlgita läbi. Samasugune tõlgipalkamisnõue peaks olema ka igas ametiasutises vallast liiduvabariigini. Nii kui mutukas kuskile läheb, tellib ta sealt kohe tõlgi ja tasub suhtlemise eest, kohe palkamise eest ja edasi juba asja mahukuse eest. Nagu taksosse istudes algul istumismaks, siis sõitmismaks.
    Kui Narvast sõidaks terve buss ostlema Tallinna, siis kindlasti leiavad nad 2-3 eesti keele oskajat, keda kaasa võtta. Rühmiti saaks nad hakkama nii Toompeal kui ka suurtes “universammides”.
    Kui ahhollid aga meelitatakse siia tööle, siis ega paljudel neist ju meie keelt vaja olegi. Tööl oskab töödejuhataja nii ukraina kui ka eesti keelt. Vabal ajal on juba mutuka enda asi, kuhu ta läheb ja kellega lävib ning kas on ka tõlki vaja. On ju ahholle siin musttuhat. Olen iseg slaavlaste rühmades kuulnud, kuidas hääldatakse Г tähte. Kui kahinaga, siis selgub peagi, et kutt on Karpaatidest, Sumõst või Harkivist – ahholl missugune. Et nad oma keelele russkit eelistavad, on juba nende endi häda.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.