Mart Helme ütles Soome meediale, et NATO on kriisis ning Eesti valmistab ette plaani B juhuks kui allianss ei suuda oma ülesandeid täita.
Peaminister Jüri Ratase vastus tema Facebooki kontol:
Eesti plaan A, B ja C on meie iseseisva kaitsevõime arendamine ning kuulumine NATOsse. NATO on seejuures elujõuline ja toimiv nii sõjaliselt kui poliitiliselt, nii Euroopas kui kaugemal. Tean seda hästi, sest olen saanud sellele kinnitust koos teiste NATO riikide valitsusjuhtide ja riigipeadega ühise laua taga või külastades hiljuti NATO missiooni Afganistanis, kus osalevad ka meie kaitseväelased.
Loomulikult on liikmesriikidel vahel erinevaid seisukohti, kuid NATO teeb päriselt koos palju rohkem kui alliansi konteksti seatud erimeelsused. NATO on viimastel aastatel teinud märkimisväärse sammu edasi kollektiivkaitse tugevdamisel ja kaitsekulude tõstmisel. Alates 2014. aastast teostavad liitlased õhuturvet Ämarist ning 2017. aastast on Eestis kohal Suurbritannia juhitud NATO lahingugrupp. Oleme tänulik kõigile oma liitlastele nende panuse eest. Eesti julgeolek on täna üheselt kindel.
Meie liikmelisust NATOs ja liitlassuhteid kõigi 29 liikmesriigiga ei ole vaja küsimärgi alla seada. Eesti julgeolek on kindlustatud transatlantilise sideme kaudu NATO-s ning kõik see, mida teeme oma piirkonna liitlaste ja partneritega, nagu Läti ja Leedu, on kantud eesmärgist tugevdada NATO-t ning lääneriikide ühtsust. See tagab kogu Põhja-Atlandi ruumi väärtuste ning julgeoleku püsimise.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa kommentaar:
“NATO kriisist rääkijaid on täna väga vähe. Üllatav, et mõni neist on isegi Eestis. Peaks ju teada olema, et just see kaitseorganisatsioon tagab suuresti meie riigi julgeolekut. Rõhuv enamus poliitikuid, rahvaid ja riike ròhutab praegu ühtsust ja otsustavat tegutsemist NATO arendamiseks ja täiustamiseks. Ootame palju peagi Londonis toimuvalt tippjuhtide kohtumiselt. B-plaani asemel püüaks hoopis teha kõik selleks, et B-plaani väljatöötamist poleks kunagi vaja alustada. Olen Eesti seisukohast just nii aru saanud ja seda toetanud. Nii kirjutasin ka tänase koalitsioonilepingu välis- ja julgeolekupeatüki algteksti, mis üksmeelselt lõppteksti aluseks kinnitati ning võeti.”
Anneli Ott: “Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmena olen kindel, et Eesti iseseisvuse garantiiks on lisaks meie siseriikliku kaitsevõime tugevdamisele ka panustamine liitlassuhetesse NATO-s. Olen peaminister Jüri Ratasega nõus, et Eestil on ainult üks plaan ja suhted NATO-ga on jätkuvalt tugevad. Selle asemel tuleb keskenduda igakülgsele koostööle ja alliansi liikmete toetamisele erinevatel tasanditel.
Ka USA riigipea Donald Trump kinnitas eelmisel aastal Balti riikide presidentidega kohtudes liitlassuhete tugevust ning Eesti, Läti ja Leedu pühendumust. Valitsuskoalitsioon pöörab kaitsevaldkonnale jätkuvalt palju tähelepanu. Järgmise aasta riigieelarves kasvavad kaitsekulutused 615 miljoni euroni ning püsivad vähemalt 2 protsendil SKP-st. Liitlaste vastuvõtmiseks kulub sellest ligi 10 miljonit. Koostöö liitlastega on Eestile oluline ja me panustame sellesse järjepidevalt.”