Valitsus kiitis heaks rahandusministri ettepanekud II pensionisamba reformimiseks, millega muudetakse vabatahtlikuks II sambaga liitumine ja sealt lahkumine. Jüri Ratas ütles: „Kõige olulisema muudatusena toob reform kaasa senisest suurema valikuvabaduse pensioniotsuste tegemisel. Inimesed saavad jätkata II pensionisambasse kogumist nii, nagu nad on seda seni teinud. Samas on võimalik lõpetada maksete tegemine, kuid jätta kogutud raha pensionifondi alles. Kolmas võimalus on lõpetada maksete tegemine ja kogutud raha välja võtta,“ selgitas peaminister.
Sotsiaalminister Tanel Kiik lisas, et „koalitsioon on ühiselt kokku leppinud, et igaühel säilib võimalus teise pensionisamba abil vanaduspõlveks raha koguda. Täiendav valikuvabadus tähendab, et soovi korral saab inimene võtta senisest suurema vastutuse oma pensioniraha investeerimisel.” Lihtsamalt öeldes, nüüd on inimene vaba oma korjatud rahaga toimimisel. Oi, kuidas see ehmatas opositsiooni!
Siiamaani oldi eriti Reformierakonnas ikkagi „pankurite” poolel ja nüüd läheb neil jalgealune tuliseks. Aga kuidas siis? Väga lihtsalt. Oli aeg, kui pangad maksid hoiustelt intresse. Nende ahnuse kasvamisel sellest loobuti ja nüüd on esimesena SEB pank hakanud hoiuseid maksustama. Kui seni on räägitud peamiselt sellest, et kevadel tuleb paljudele üllatuseks, et nad peavad tulumaksu juurde maksma, siis selle kõrval varitseb sisuliselt kõiki pangakonto omanikke teinegi üllatus.
SEB pank otsustas nüüd suurte ja keskmiste ettevõtete hoiustele negatiivse intressi kehtestamist, mis tähendab, et hoiuse eest tuleb hakata maksma. Skandinaavia eeskujul kaua oodatud pööre, kus hoiustele peaks peale maksma, jõudis lõpuks Eestisse, sest SEB pank hakkas sellel aastal võtma äriklientidelt tasu raha arvel hoidmise eest. Seni on pank püüdnud hoiduda negatiivse intressi kehtestamisest eraisikutele, kuid see ei pruugi nii jääda.
Pensionireformi puhul kardavad fondid suurt raha väljavoolu, mistõttu investeeritakse vähem Eestisse. Kuna aga pensionifondidele kuulub ka kümnete miljonite eest Tallinna börsi aktsiaid, võib siinseid väikeinvestoreid tabada halb üllatus, kirjutab Äripäev. Ütleme lihtsalt: teie rahaga mängisime meie ja ei tea, mis nüüd küll saab. Eesti pensionifondid on Tallinna börsile kokku paigutanud ca 66 miljonit eurot. Kui pensionikogujad otsustavad raha fondidest suures mahus välja võtta ja fondid peavad need aktsiad maha müüma, satuvad aktsiad tugeva hinnasurve alla.
Paanikas pangad
Pankade käibevahendid on ohus. Rahvas ei usalda neid enam. Eesti Panga avaldatud lühikokkuvõtte tulemustest on Helir-Valdor Seederi (Isamaa) sõnul näha, et Eesti Panga analüüsi eeldused on vigased. „Eesti Panga hinnang, et „valitsuse muudatusettepanekute rakendamisel kaoks kohustuslik kogumispension ehk teine pensionisammas“, ei vasta tõele,” rääkis Seeder. „Eesti Panga väide muutub veelgi kummalisemaks kui me vaatame, et nad üritasid hinnata mõjusid mis juhtub siis kui 10-30 protsenti inimestest väljuksid teisest pensionisambast. See näitab ju iseenesest, et Eesti Pank eeldab, et enamik inimesi jätkab kogumist ja investeerimist.“
Georg Männik, endine sotsiaalkindlustusameti juht ütleb aga, et „Eesti Panga analüüs kohustusliku kogumispensionifondide mõjust ühiskonnale on mitmest olulisest asjaolust üle libisenud. Analüütikutel oleks aeg tunnistada, et kogumispensioni peamine eesmärk ei ole kunagi olnud elanikkonna pensionipõlve heaolu parandamine, vaid kapitaliturgude arendamine”. Vaat siin ongi too vähk, mis kivi alla vaikselt peidetud.
Tegelikult oligi kogumispensioni loomise esmaseks eesmärgiks kapitaliturgude arendamine odava rahaga. Odav raha tähendab seda, et pangad säästetakse raha kogumise kuludest ning kohustusest raha tegelikele omanikele, st inimestele mingit kindlat tootlust tagada. Nüüd on eelkõige pangad probleemi ees, algab pimesikumäng pensionifondidega. Mis saab, kui fondil pole piisavalt vaba raha?
Eeldades, et mingi osa inimesi võtab võimaluse korral teise samba pensionifondidest raha välja, seisavad fondid esmakordselt ajaloos suure tundmatuga võrrandi ees.
Reformi puhul pole teada, kuidas inimesed käituvad, kas võtavad raha välja või jätkavad kogumist. Fondil peab olema vaba raha või varasid, mida kähku maha müüa. Võib tulla krahh, sest raha, mida inimesed investeerisid heas usus, pankadel enam pole. Lisaks kõigele on ka käivitunud aktiivne uuring Eestit puudutavates rahapesu kaasustes kahes suurimas pangas. Selles rahas, mis ka läbi Eesti liikus, oli palju sellist raha, mis oli USA sanktsioonidega tõkestatud, ehk tegemist oli juba julgeolekualase teemaga.
On selge, et pangandus saab korrastatud ja teine pensionisammas oma õige ja õiglase lahendi.
Kesknädal
oli 2. petusammas RIIKLIK KURITEGU! Kuid samasugune kuritegu on nüüd väljavõetava raha maksustamine. Sest oli ju valitsus ise see, kes selle petmise pankade kasuks kehtestas, nüüd aga annab allesjäänu tagasi ja paneb veel maksu ka peale! Mõistuse vastane.
Kuid oluline pole see, mida keegi oma papihunnikuga teeb või teha kavatseb,vaid just iseotsustusõigus. Tahan, siis lällan, tahan, siis ostan kulda või Reilpeldiku põhjaminevaid osakuid.
POP ehk pangad on paanikas, sest nende kuldvasikas antakse teistele lüpsta ehk nüüd saavad piima ka lüpsja-karjatalitajad ise, mitte selle omanikud.
Minugi tuttav vaatas oma raha sambas ja palju tal oleks pidanud seal olema, tulemus oli 2,12-kordne pettus! Ülejäänu on vaalanud ei tea kelle taskusse. Ja sellise röövimise tühistamine on mõne arvust VANDALISM! Vaat millised hinnangud tulevad välja, kui panka sokutatakse mingi võhik.