Balti riigid tunnetavad elanike arvu kahanemise tagajärgi nii kohalikul kui ka kogu riigi tasandil. Probleemi leevendamiseks peavad valitsused olema linnadele ning valdadele jõuliselt nõu ja jõuga toeks, nentisid möödunud nädalasel kohtumisel Eesti, Läti ja Leedu regionaalvaldkonna ministrid sarnase mure lahenduseks.
„Kuigi meilgi on regionaalvaldkonnas oma naaberriikidelt nii mõndagi õpetlikku kõrva taha panna, tõdesid Läti ja Leedu kolleegid, et neile on Eesti mitmeski mõttes suureks eeskujuks,“ tundis riigihaldusminister Jaak Aab heameelt. „Näiteks meie haldusreform ja kohaliku omavalitsuse teenuste süsteem pakkusid suurt huvi nii Lätile kui Leedule. Mõlemad naaberriigid on parasjagu sarnaste küsimustega rinda pistmas, mistõttu said nad meie praktikatest palju kasulikke näpunäiteid.“
Kohaliku ja regionaalse halduskorralduse valdkonnas tutvustas Eesti oma paari aasta taguse haldusreformi esimese etapi tulemusi ja jätkutegevusi. Nii ettevalmistatavat ülesannete detsentraliseerimise analüüsi, finantsautonoomia laiendamise arutelusid, väljatöötavat teenuste seiresüsteemi kui ka kavandatavaid muudatusi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses.
Ministrid nentisid kohtumisel üksmeelselt, et teineteiselt õppimise kõrvalt on Balti riikidel ka sarnane väljakutse – toimetulek elanike arvu vähenemisega. „Riigid tervikuna ei tunneta seda nii palju kui pealinnadest eemale jäävad kohalikud omavalitsused, kes enamuses puutuvad selle murega väga teravalt kokku. Et elu maapiirkondades säiliks, on vaja luua ja arendada seal kaasaegseid ja mugavaid elutingimusi. Selle pakkumiseks vajalikku riigi tuge pidasid kõik Balti ministrid ühtmoodi oluliseks,“ ütles riigihaldusminister Aab.
Eesti tutvustas naabritele oma praktikaid kahaneva elanikkonna tingimustega kohanemiseks – riigimajade ja tervisekeskuste loomist, kaunite linnasüdamete väljaarendamist ja riigi toetust tühjalt seisvate hoonete lammutamiseks. Eesti tõi hea näitena esile ka Valga, kus linna uus üldplaneering on koostamisel just linna elanikkonna paiknemist ja selle muutusi arvestades.
Balti ministrid nägid valitsuste panusena aga ka näiteks uudsete mobiilsete lahenduste toetamist ühistranspordi valdkonnas, hoonete energiasäästu suurendamist ja erinevate avalike teenuste pakkumist ühiste multifunktsionaalsete hoonete kaudu. Sealhulgas soovitakse vältida liigset investeerimist avalikesse hoonetesse, mis võivad edasise elanikkonna vähenemisega hiljem tühjalt seisma jääda.
Ministrid pidasid põhjalikult nõu, kuidas riigid saaksid olla kohalikele omavalitsustele erinevate investeeringute ja meetmetega senisest veelgi enam toeks. „Jagasime üksteisega nii riikide seniseid individuaalseid kogemusi kui ka arutasime, kuidas me saaksime teha piiriülest koostööd Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamisel,“ selgitas Aab. Lisaks otsisid ministrid täiendavaid võimalusi, kuidas soodustada piirkondlikku ettevõtluskeskkonda ja uute töökohtade loomist.
Eelmise nädala lõpul 21.-22. novembril kohtusid Taageperas Eesti, Läti ja Leedu ministrid, et arutada kahepäevasel kohtumisel riikide kohalikku ja regionaalset halduskorraldust ning planeerimist, ettevõtluskeskkonna soodustamist, kohaliku elu toetusi ning arenguvõimalusi. Lisaks kohtumisele külastati ühiselt ka Tõrva ja Valga linna, kes tutvustasid ministritele linnade viimase aja arendustegevusi.
Balti regionaalministrid kohtuvad kord aastas. Järgmisel aastal korraldab Balti regionaalvaldkonna ministrite kohtumise Läti.
isegi hea, et meie rahvaarv väheneb. Siis suudaks me 500000-ga ennast ise ülal pidada ega ole kerjused nagu täna.
Kuid lapsi peaks naise kohta olema ikkagi 1,9…1,95, et ei tekiks suuri lõhesid rahvastikupüramiidi.
Kas kujutate ette Eestit 10 miljoniga, millest 3/4 on muslimid ja neegrid? Mina küll mitte. Kuid kujutan ette, et eestlsi on 475000 ja muukaid 25000. Siis oleks taastatud ka suhe nagu oli enne SSSR-i kallaletungi. Sellise suhte me elaks üle.
Ka oleks Eesti siis roheline ning me saaks elada ka teiste valgete turismi arvel, sest neil teevad muslimid ja neegrid kodumaal elu kibedaks. Me saaks elada manduva lääne arvel ja kulul. Kuid selleks oleks vaja sellest totrast altkäemakse maksvast ESVL-ist välja astuda.