Eesti pankade seos Venemaaga tõi 1998. aastal panganduskriisi ja mitteresidentide tehingute uurimine tõi uue kriisi 2018. Rahapesu uurimine on Eestis sulgenud kaks panka.
Eesti esimene panganduskriis oli 1998. aasta kevadel alanud Tallinna aktsiabörsi langusega ja selle mõju tundsid nii aktsionärid kui pankade kliendid. Kriisi põhjustas 1997. aasta juulis Kagu-Aasia börsidel alanud aktsiahindade langus (kapitali väljavool Tais ja Indoneesias), mis levis ka teistele arenevatele turgudele, mille seas oli ka Venemaa. Kuigi Tallinna Börsil oli laenude eest aktsiate ostmisega jõutud spekuleerimisega mullini, toimus kiire kukkumine just Venemaa läheduse pärast. Välisinvestorile tundusid ühtemoodi riskantsed nii Tai, Venemaa kui Eesti. Lisaks aktsiabörsile sai löögi ka Vene rubla, mis mõjutas Eesti kaubavahetust (toidutööstust) ja majandust ning andis kriisile nime „Vene kriis.”
Suurimad pangad Hansapank ja Ühispank olid tihedalt seotud Venemaaga ja sealsed probleemid jõudsid ka siia. Klientide probleemid muutusid pankade probleemiks. Panganduskriisi tulemuseks oli Maapanga maksejõuetus 1998. aasta juunis, Hoiupanga liitumine Hansapangaga ja Tallinna Panga liitumine Eesti Ühispangaga juulis, EVEA Panga maksejõuetus oktoobris ja ERA Panga maksejõuetus 1999. aasta aprillis. EVEA Panga asemel päästis riik Forekspanga, mis alates 21.02.1999 oli nimega Optiva Pank, 29.12.2000 Sampo Pank ja 1.06.2008 Danske Bank Eesti filiaal. Esimese panganduskriisi tulemusena olid suurimate Eestis tegutsevate pankade omanikeks saanud Rootsi päritolu pangad ja Tallinna aktsiabörs minetas oma tähtsuse.
Vene kriis 2.0
Esimese kriisi õppetunnid ununesid ja välismaa omanike pangad hakkasid uuesti Venemaalt kliente otsima. Eesti turg oli neile kasvamiseks liiga väike. Isegi olukorras, kus majandus kasvas kahekohalise protsendi ja käsikäes palkade tõusuga kasvasid kinnisvara hinnad. Need pidid võrdsustuma Soomega. Ehitusbuum põhines odava raha sissevoolul ja andis pankadele teenustasudena suure kasumi. Eelnevalt oli kaotatud juriidiliste isikute reinvesteeritud kasumi tulumaks, mis praktikas tähendas kasumi maksuvabalt koduriiki tagasi laenamist.
Pankade tehingud venekeelse kliendiga ehk mitteresidendiga tõid uue panganduskriisi 20 aastat hiljem. 20. märtsil 2017 ilmus ajakirjandusprojekti OCCRP materjalide põhjal artikkel ajalehes Postimees, milles autorid Oliver Kund ja Joosep Värk tegid avalikuks 1,6 miljardi dollari vahendamise Eesti pankadest off-shore firmadesse, millest 1,18 miljardit oli läbinud Danske Bank Eesti filiaali. Pangas algas sisejuurdlus ja 19. septembril 2018 avalikustati raport, et aastatel 2007-2015 läbis Eesti filiaali 200 miljardit eurot mitteresidentide kahtlast raha.
Sarnaste klientidega pankadena suleti 2018 Lätis ABLV pank, Eestis väikse turuosaga Versobank. Danske filiaalil lasti viimased kontorit Jõhvis, Tartus ja Pärnus sulgeda 22. detsembriks ja alles 19. veebruaril 2019 tegi Finantsinspektsioon filiaalile ettekirjutuse tegevuse lõpetamiseks. Selline leebus võib tulla Finantsinspektsiooni soosingust, sest Kilvar Kessler on juhatuses 2008. aastast ja Andres Kurgpõld 2002. aastast. Rahapesu tõkestamises ei kaheldud 2012. aastani juhatuse esimeheks olnud Raul Malmsteini ajal (kuulus Reformierakonda 1995-2006) ning esimene kontroll tehti alles 2014. aastal. Kui esimese artikli järel nõudis opositsiooni jäänud Reformierakond vastust Eesti maine kahjustamise kohta rahandusminister Sven Sesterilt, siis hiljem on nad vaikinud. Rahandusministrid olid ju Reformierakonnast: Jürgen Ligi (04.06.2009-03.11.2014) ja Maris Lauri (3.11.2014-9.04.2015).
Danske Bank Eesti filiaali likvideerimine algas 1. oktoobril ja kestab kuni 31. detsembrini. Eraklientide 11 000 lepingut antakse üle LHV pangale ja äriklientide lepingud Danske Banki Leedu filiaalile.
Suurpankade uurimine
Mitteresidentidest kliente oli ka Swedbankil, Nordeal (Luminor) ja SEB-l, kuid uurimine näib sõltuvat pangadokumentide lekkimisest. Siiani ei ole lekkinud SEB ega Nordea. Nordea Eesti filiaali ja Taani Bank DNB filiaali liitumisega moodustati 4. oktoobril 2017 Luminor Bank AS, mille enamusosaluse (60%) ostuks andis Finantsinspektsioon 30. septembril loa USA päritolu finantsasutusele Blackstone Group L.P. Finantsinspektsiooni pressiteate järgi oli varem filiaalide turuosa 25% aga nüüd „on see protsent muutunud peaaegu olematuks“.
Kõige kriitilisem on Swedbanki olukord. 2. aprillil toimus Swedbanki Eesti peakontoris läbiotsimine, mille fookuse olid Rootsi, Läti, Eesti ja Leedu järelevalve leppinud kokku 21. veebruaril algatatud ühisuurimisega. Selle tulemusest võib sõltuda panga edasine saatus, sest Danske on edukas näide panga likvideerimisest lepingute üleandmisega. 17. juunil kõrvaldas Swedbank Eesti nõukogu juhatuse esimehe Robert Kiti ja finantsjuhi Vaiko Tammevälja, kelle lepingud lõpetati 30. septembril, koos eraisikute panganduse juhi Kaie Metslaga. Neid tõlgendati kui vallandamisi, mis olid tehtud faktidele tuginedes. Swedbanki nõukogu esimehena alustas 1. oktoobril Rootsi endine peaminister Göran Persson, kes kohtus Eestis mitmete poliitikute ja ametnikega.
Virgo Kruve
sulas rahakantimine mõisteti hukka, siis ei jäänudki Vooval muud üle kui raha pesta salaja. Siinsed ahnurid ei tundnud mingit huvi kes neid miljardeid peseb.