Stenbocki maja, 12. detsember 2019 – Peaminister Jüri Ratas osaleb täna ja homme Brüsselis toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel, kus ta arutab koos Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtidega kliimamuutusi ning ELi järgmist pikaajalist eelarvet. Tegemist on esimese tippkohtumisega, mida juhib Euroopa Ülemkogu uus eesistuja Charles Michel.
Peaminister Jüri Ratase sõnul mõjutavad kliimaküsimused ja Euroopa Liidu tulevane pikaajaline eelarve eurooplaste tulevikku väga oluliselt. „Eesti toetab kindlalt Euroopa Liidu sihti muutuda aastaks 2050 kliimaneutraalseks. Selge on see, et me ei saa seada lihtsalt eesmärke, vaid peame ka teadma, kuidas ja mida me teeme kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Siinjuures on väga tähtis, et üleminek toimuks õiglaselt ja riikide eripärasid arvesse võttes. Eesti jaoks tähendab see suuri muutusi näiteks põlevkivisektoris. Kõik, mida me otsustame ja teeme, on meie laste ja lastelaste tuleviku ja heaolu hüvanguks,“ sõnas peaminister.
Ratas tõi esile Euroopa Komisjon presidendi Ursula von der Leyeni eile avalikustatud Euroopa Roheleppe algatuse kui väga olulise majanduskasvu strateegia, mis hakkab järgmise viie aasta jooksul suunama tööd kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks. „See on ambitsioonikas nägemus Euroopast, mis kaitseb inimesi, majandust ning meie kõigi elukeskkonda.“
Peaministri sõnul peab Euroopa Liidu järgmine pikaajaline eelarve aitama liikmesriikidel jõuda kliimaneutraalsuse eesmärgini ning seetõttu on väga oluline, et eelarve üldmahtu ei kärbitaks. „Eesti jaoks on samuti tähtis, et ühtekuuluvuspoliitikat ja ühtset põllumajanduspoliitikat ei vähendataks, sest just nendest tehaksegi põhilisi investeeringud kliimamuutustega võitlemiseks. Seisame ka selle eest, et meie põllumeestele oleks tagatud võrdsed konkurentsitingimused,“ sõnas peaminister. Eesti, Läti ja Leedu juhtisid sellele ülemkogu eel tähelepanu ühises pöördumisest teiste liikmesriikide juhtidele poole.
Ülemkogu esimene päev algab ELi riigipeadel ja valitsusjuhtidel kohtumisega Euroopa Parlamendi presidendi David Sassoliga. Nad arutavad ühiselt Euroopa tuleviku konverentsi ideed, mis algaks järgmisel aastal ning kestaks aastani 2022. Sellesse oleksid kaasatud nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa Komisjon.
Seejärel suunduvad ELi riigipead ja valitsusjuhid kliimaküsimuste arutelu juurde. Nad kõnelevad sellest, kuidas saavutada Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärk 2050. aastaks.
Liikmesriikide juhid räägivad täna veel Euroopa Liidu tulevasest pikaajalisest eelarvest aastateks 2021-2027. Kõneluste aluseks on eesistujariigi Soome koostatud läbirääkimispakett.
Välissuhetest on ülemkogul käsitlusel ELi ja Aafrika koostöö ning Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaidluste lahendamise küsimus. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Angela Merkel annavad riigijuhtidele ülevaate 9. detsembril Pariisis toimunud Normandia tippkohtumisest.
Ülemkogu teine päev algab euroala tippkohtumisega, mis toimub laiendatud koosseisus. 27 liikmesriigi juhid kõnelevad Euroopa stabiilsusmehhanismist, lähenemise ja konkurentsivõime eelarvelisest toetusvahendist, mis on eraldi euroalale suunatud eelarvemeede majanduskasvule suunatud reformide toetamiseks ning pangandusliidu tugevdamisest.
Seejärel arutavad 27 liikmesriigi juhid Ühendkuningriigi EList väljaastumisega seonduvat ning teevad ettevalmistusi läbirääkimisteks tulevaste suhete üle pärast ühendusest lahkumist.
Enne ülemkogu algust toimub Eesti, Leedu, Läti Rootsi, Soome ja Taani (NB6) riigijuhtide nõupidamine. Seekord juhib kohtumist Eesti peaminister Jüri Ratas.
ette kihla, et Jurka tuleb tühjade pihkudega tagasi. Ei mingeid võrdseid toetusi põllumeestele, ei mingit vabadust omale peldiku ja penile kuudiehitamisel ja palju muud, mis peaks olema ilma kauplematagi enesestmõistetav. Varem OSTETI vajalik allkiri tordi tootmiseks Moskvast, nüüd KERJATAKSE kuudiehitusluba Brüsselist. Ja keegi räägib veel et Eesti on vaba ja sõltumatu. Kasvõi ENSV piirides.
Jüri Ratas on kahtlemata viimase aja parim peaminister. Ei saa võrreldagi Laari. Ansipi ja rõivasega kelle valitsemiste ajal vaesus aina kasvas ja tehti vaid vigu. Ainult ta peaks rohkem tähelepanu pöörama sellele mis toimub meie riigis kus reformierakondlased arendavad laimukampaaniat ja leiutavad valesüüdistusi ja seda karistamatult. mis puutub välispoliitikasse siis meist ei olene midagi ja ei ole eL-us olles meie elu paremaks läinud. See on muidugi eelmiste valitsuste süü aga ega EL pole sekkunud ka. Sellest saan ma aru et NATO-ga tehakse koostööd ehkki sellest pole midagi kasu lihtsalt ajaraiskamine aga Isamaaga liidus olles teisiti ei saa.