Brüssel, 13. detsember 2019 – Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid arutasid eilsel ülemkogu kohtumisel kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist ELis aastaks 2050 ning väljendasid valmisolekut sellele pühenduda. See tähendaks, et ELis ei paisata õhku rohkem kasvuhoonegaase kui seotakse. Vaid üks liikmesriik vajab rohkem aega, et eesmärgiga liituda ning seetõttu naaseb ülemkogu teema juurde tagasi järgmise aasta juunis.
Eestile on ELi kliimaneutraalsuse eesmärk oluline ja valitsus on selle heaks kiitnud. Peaminister Jüri Ratase sõnul mõistavad liikmesriigid kliimaneutraalsuse eesmärgi olulisust ning vajadust see koos saavutada. „Selge on see, et me ei saa seada lihtsalt eesmärke, vaid peame ka teadma, kuidas ja mida me teeme päriselt kliimaneutraalsuseni jõudmiseks. Samuti on riikidel erinevad stardipositsioonid, kuid eesmärk, mille nimel pingutame, on ühine. Üleminek peab olema õiglane ja võtma arvesse neid eripärasid. Igal riigil tuleb ise otsustada, kuidas eesmärgini jõuda ja milliseid tehnoloogiaid selleks kasutada, tagades samal ajal muidugi ka energiajulgeoleku,” lausus Ratas.
Ülemkogu pidas oluliseks, et kliimaneutraalsuseni jõudmist toetab raamistik, mis võtab arvesse liikmesriikide praegust olukorda ning aitab tagada kulutõhusa, õiglase ja sotsiaalselt tasakaalustatud ülemineku uuele majandusmudelile.
Ratase sõnul eeldavad need sammud suuri avaliku ja erasektori investeeringuid. „Järgmine pikaajaline eelarve peab aitama kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ning seetõttu on oluline, et selle üldmaht võrreldes praeguse perioodiga ei väheneks,“ sõnas Ratas.
Peaminister pidas tähtsaks Euroopa Komisjoni peatselt avaldatavat õiglase ülemineku mehhanismi ettepanekut, millest peab kujunema tugi ka Eesti põlevkivisektorile. Euroopa Investeerimispank on lubanud toetada ajavahemikus 2021–2030 ühe triljoni euro ulatuses investeeringute tegemist kliimameetmetesse ja keskkonnakestlikkusse.
Riigijuhid käsitlesid ELi tulevast pikaajalist eelarvet ning pidasid oluliseks jätkata aktiivselt läbirääkimisi, mille juhtimisega jätkab uus eesistuja Charles Michel.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Angela Merkel andsid riigijuhtidele ülevaate 9. detsembril Pariisis toimunud Normandia tippkohtumisest. Kuna Venemaa Minski kokkuleppeid ei täida, otsustas ülemkogu pikendada piiravaid meetmeid Venemaa suhtes järgmiseks pooleks aastaks.
ELi riikide liidrid arutasid ka ELi ja Aafrika koostööd ning plaanivad järgmise aasta juunis strateegilist arutelu ühenduse ja Aafrika suhete ning Aafrika Liiduga järgmise tippkohtumise üle.
Ülemkogu väljendas toetust reeglitel põhinevale maailmakorrale ning muret seoses Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaidlustelahendamise mehhanismi peatumisega.
Kliima soojenemisest ajame pada. Keelame ära kõik mis võimalik. Solgime mõteldult bensiini ja keerame inimeste sõidukid tuksi. Teeme kliima soojenemise vastu veel tuhat asja ja kunagi hiljem, kui see jama enam kedagi ei morjenda, unustame. Populistid võitlevad kuulsuse saavutamisel ja piruka hamaste vahele saamise nimel.Tegelikult ju asi lihtne. Juba pool aastat suured metsade põlengud ja me ei võta midagi ette. Väike Eesti võiks olla teistele eeskujuks ja tegema ettepaneku kõikidele riikidele. Saatku kõik riigid metsade tulekahjude kustutamiseks kohale kõik lennukid, millega saab tuld kustutada.
Meie endi taevas rikuvad rahu meie rahu kaitsjad 24 ja 7 meie raha eest. Metsad aga põlevad.
Eks on jälle koht kuhu peame raha maksma. Meist ei olene midagi aga kui oleneb siis teeme oma maal mis võimalik. Kõige tähtsam aga on meie maal inimestele inimväärse elu andmine, reformierakondlaste laimu ja valesüüdistuste vorpimise l’petamine. Olen mõelnud et kas masinate heitegaasid ei reosta õhku. Autod voorivad terve päeva mööda linna tohutul hulgal. No kui pooled neist on tööülesannete täitmisel aga mida teevad siis teised. Meil on tasuta transport ja kui bensiiniraha üle jääks võiks seda annetada vaesematele.