Riigikogu võttis vastu 2020. aasta riigieelarve eelnõu, mille kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavusega kasvavad kulud ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot. Riigieelarve lähtub valitsuse viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.
Järgmisel aastal tõuseb keskmine vanaduspension 45 euro võrra, mis on suurim pensionitõus viimase 12 aasta jooksul. Valitsus eraldas erakorraliseks pensionitõusuks 20,8 miljonit eurot. Nii on järgmise aasta 1. aprillist oodata 44-aastase staažiga inimese keskmiseks vanaduspensioniks 528 eurot kuus senise 483 euro asemel. Kõikidele pensioniliikidele kokku kulub 2020. aastal 1,98 miljardit eurot.
Haigekassa eelarve kasvab 2020. aastal ligi 140 miljoni euro võrra, millest ligi 115 miljonit moodustab suurem sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine. Ligi 25 miljoni euro võrra kasvab riigieelarve eraldis mittetöötavate vanaduspensionäride eest. Teadus- ja arendustegevuse täiendav rahastamine riigieelarvest kasvab võrreldes tänavusega kokku peaaegu 16 miljoni euro võrra. Uurimistoetuste ja teadusasutuste baasfinantseerimine kasvab 5,3 miljonit eurot. Riigieelarvest on kavandatud teadus- ja arendustegevuseks 219,1 miljonit eurot. Teaduse rahastamise osakaal on riigieelarves 0,75 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Riigieelarve näeb ette lisaraha palgafondi suurendamiseks õpetajatele, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuri-, spordi- ning siseturvalisuse valdkonna töötajatele. Siseturvalisuse töötajate palgafondi suurendamiseks on kavandatud 7 miljonit eurot, kultuuri- ja spordivaldkonna töötajate palgafondi 2,2 miljonit eurot ja sotsiaaltöötajate palgafondile miljon eurot. Samuti jätkab riik 15 miljoni euroga omavalitsuste toetamist selleks, et lasteaiaõpetajate keskmine palk oleks samal tasemel kooliõpetajate miinimumpalgaga. Kaitsekulutused kasvavad 615 miljoni euroni ning püsivad vähemalt 2 protsendil SKPst.
Omavalitsuste tulud ulatuvad 2020. aastal üle 2,3 miljardi euro, mida on ligi kaks korda rohkem kui 2010. aastal. Kiirele tulude kasvule on kaasa aidanud nii maksutulude hea laekumine kui ka riigi otsus suurendada omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi laekumist aastatel 2018–2021 täiendavalt 185 miljoni euro võrra.
2020. aastal on valitsussektori eelarve nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile SKPst ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki. Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPst. Kui tänavu oli võlakoormus 8,8 protsenti SKPst, siis 2020. aastal on valitsussektori võlakoormus 8 protsenti. Absoluutsummades väheneb valitsussektori võlakoormus tänavuselt 2,4 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole.
Maksukoormus püsib kahel järgneval aastal stabiilselt 33,2 protsendil SKPst ja langeb prognoosi kohaselt 2022. aastal 32,7 protsendile SKPst.
SKT on ligukaudu pool eelarvest, siis kaudsete maksudega röövitakse meilt raskelt üle poole. Sellega ei saa aga uhkustada. Tuleb kätte anda 100% teenitust ja kehtestada tarbimismaks. Siis saab inimene ise suurema võimaluse valida, mida ta ostab. Riigikassa aga tuleks ikkagi täis.
Kogu seda eelarve juttu tuleb võtta huumoriga sest isegi juhul kui meie eelarve oleks kaks korda suurem meil ikkagi raha ei jätkuks vaesuse likvideerimiseks st.palgavaeste,pensionäride,lapserikaste perede ,puudega inimeste jne.elamisväärse elukvaliteedi tagamiseks ! Küll on tore “erakorraline”pensionitõus “7”€ kõige suurem riigi ajaloos aga need 38€ olid ju seadusega ette nähtud ja paika pandud ???
Selge näide sellest-kui Inglismaa lahkumine liidust vähendab ühiskatlasse panustatava raha hulka siis meie Reinsalu hõiskas meie kõigi nimel,suurendame meie panust ca 50 miljonit.Suur vaikus valitseb aga rikaste riikide hulgas.
Seega makske maksuks kõik oma sissetulekud küll meie leiame augu kuhu teie raha toppida !
Ei olnud nii palju seadusegagi ette nähtud, vaesematele vanaduspensionäridele on 20-23 ette nähtud + 7 eur Erakorralist. 38 on keskmikutele seadusega ette nährud + 7 euri Erakorr.
Ja seda imet on oodatud 3 kuud ja ootavad veel 3 kuud.