Eesti sai PISA testides suurepärase tulemuse. Miks on Eesti noored nii nutikad?
Uue põlvkonna inimesed on interneti ja digivahenditega terve oma elu kokku puutunud ja selle mõju on olnud positiivne noorte vaimsete võimete arengule. Eesti lapsed pääsevad maailmas kõige nooremalt internetti ja nende eelistatuim digivahend on internetipaketiga mobiiltelefon. Ligi pooled noortest suhtlevad kaasõpilastega sotsiaalmeedia vahendusel iga päev.
Eesti noored on nii nutikad ka tänu sellele, et nad siiski loevad. Raamatuid väärtustatakse kodudes ja ka koolides pööratakse lugemisele tähelepanu. Eesti on maailmas koduse raamaturiiuli poolest esikohal – keskmisel eestlasel on kodus 218 raamatut. PISA testi valimis oli kokku 231 kooli, sealhulgas ka Põlva Kool.
Millist nägu on Põlva valla järgmise aasta eelarve?
Põlva valla järgmise aasta planeeritava eelarve maht on ligi 30 miljonit eurot. Võib julgelt öelda, et see on tarkuse joontega, sest üle 60 % rahast läheb hariduse valdkonnale. Järgmisel aastal jätkub Vastse-Kuuste lasteaia juurdeehitus, Ahja kooli rekonstrueerimine, Mesikäpa halli ehitatakse jõusaal, külakeskustesse tulevad laste- ja noorte mänguväljakud, arendatakse kergliiklusteede võrgustikku ning jätkatakse kaasava eelarve investeeringutega. Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusesse ehitatakse lift ning kaasajastatakse teatrisaali lavatehnika. Rajatakse kaks uut sotsiaal- ja hooldekeskust, jätkub suuremahuline tänavavalgustuse, teede ning tänavate ümberehitus.
Üks Teie hea kolleeg ütles, et sihikindla inimesena olete valmis minema ka läbi seina. Kellelt olete pärinud säärase tahtejõu?
Arvan, et oma esivanematelt. Nemad on mind õpetanud, et kõik, mida alustad, vii alati lõpuni ning pühendu eesmärgile. Samas on olnud eeskujuks nii minu onu kui ka tädi, kelle sportlikud tulemused innustasid mindki võitude järele.
Paljud ei pruugi teada, et olete tulnud kahekordseks maailmameistriks. 2013. ja 2017. aastal võitsite indiaca MM-il seeniorite vanuseklassis kulla! Olete jätkuvalt väga heas vormis. Mitukümmend tuhat sammu päevas teete?
Tänan komplimendi eest! Tahan täpsustada, et 2015. aastal tõin Jaapanist ka maailmakarikavõitja tiitli, seega armastan seda spordiala väga. Samme ma ei loe ega mõõda, vaid püüan iga päev aktiivses liikumises olla. Kui vähegi võimalik, käin jala või sõidan rattaga ja nädalakavasse püüan mahutada alati ka kaks indiaca treeningut. Tiitlivõistlusteks valmistumine tähendab aga seda, et kolm-neli kuud tuleb trenni teha peaaegu iga päev.
Lisaks sellele, et Teil tuleb hästi välja indiaca mängimine, teete kätega imelisi asju – üks hobidest on vana mööbli restaureerimine. Kuidas selle juurde jõudsite ja mis töö praegu pooleli on?
See on punase kummuti lugu. Kummutil, mille vanaema mulle pärandas, on eelkõige emotsionaalne väärtus. Peamine oli soov oma kätega see mälestusese korda teha ja selleks aega võtta. Nii läksingi kümme aastat tagasi Räpinasse mööbli restaureerimiskursusele, millest sai alguse tõsine hobi. Kuna Põlvas oli huvilisi teisigi, hakkasime ise koolitusi korraldama, et vana ja väärtuslikku mööblit ennistada ning hoida. Taastatud mööbliesemed on kordumatud ja omanäolised, ajale ning moemuutustele suhteliselt vastupidavad.
Praegu olen alustanud Jakob Hurda kodukandist Himmastest pärit riidekirstu restaureerimisega. Kirstude restaureerimine on ka põnev, sest kirste on väga erilisi – mõned puidust hingedega, teised käsitsi tehtud maalingute ja ornamentidega.
Miks on Põlvas hea elada?
Mulle meeldib meie mõnus ja turvaline linn. Põlva asub looduskaunis kohas ja kõik oluline on siin käe-jala juures. Huviharrastuste võimalused on head, sündmusi toimub mitu korda rohkem, kui külastada jõuab. Siin on ka tugev kogukonnatunne ja see on parim paik järeltulijate kasvatamiseks. Pealegi, olen tagasi siin oma juurte juures, esivanemate kodupaigas.
On Teil ambitsiooni saada ühel heal päeval Riigikokku valituks?
Elus tuleb pürgida ikka edasi, et jõuda kaugemale. Olen töötanud omavalitsuses 14 aastat ja mul on piisavalt kogemust kohaliku elu korraldamisel ning kui soovida selles veelgi areneda ja panust suurendada, siis võiks olla Riigikogu järgmine tasand. Kui ühel heal päeval valituks osutun, siis see ei ole kindlasti lihtsalt Riigikogusse minek, vaid see on töö parema Eesti heaks.
Mis juhtub, kui internet ära kaob?
Saime Põlvas värske kogemuse oktoobrikuu tormiga, kui ühes meie piirkonnas kadus ära elekter ja seejärel ka mobiililevi ligi nädalaks. Ainsaks sidevahendiks jäi patareitoitel raadio või autoraadio.
Kui internet ära kaob, hakkavad inimesed loodetavasti üksteisega rohkem rääkima, sest nad on selleks sunnitud. Kuid ära kaoksid kõik meie tuttavad e-teenused ja teenused, mida juhitakse interneti võrgu abil. Inimesed võiksid mõelda, et kõik meie kasutatavad hüved ei ole iseenesestmõistetavad ja kas ollakse valmis ekstreemsetes oludes ise hakkama saama. Kui internet peaks kaduma, siis paberil teadmised kindlasti kõik ära ei kao.
Kuidas päästa maailma?
Arvan, et kui miski päästab, siis haritud ja vastutustundlikud inimesed. Igaüks peaks iga päev mõtlema, millise jalajälje ta sellele maailmale jätab. See, mis toimub maakera ühes osas, mõjutab lõpuks ka kõiki teisi siin ilmas. Tarbimise vähendamiseks ressursside ringmajanduses tuleb leida selliseid lahendusi, mis panustaks ühiskonnas positiivse mõju loomisse. Inimestel on oluline aru saada, et loodust ja maailma päästes päästame me eelkõige iseennast. Ulatuslik muutus peab toimuma inimeste mõttemustrites ja arusaamades inimkonna ning elukeskkonna arengule.
Jõulud või uus aasta?
Vastaksin, et mõlemad. Kui vana-aasta õhtul võib mõtteid mõlgutada selle üle, mida võiks tuua uus aasta, siis jõuluöö inspireerib koosolemist perega ja mõtisklusi tunnetega. Meie peretraditsioonis on jõuludel kindel koht, me ootame ja pühitseme seda alati.