Vadim Belobrovtsev, Tallinna abilinnapea, Keskerakonna juhatuse liige
Kui möödunud aasta lühidalt kokku võtta, siis võib öelda, et linna hariduse, kultuuri ja spordi valdkondade jaoks oli see ülimalt tegus aasta. Tallinnas toimus palju rahvusvahelisi üritusi, mis tõid meile palju uut kogemust, turiste ja mida kõike veel. Loomulikult vajas see kõik tähelepanuväärset ajalist, rahalist kui ka inimressurssi. Aga väljakutseid jätkub kindlasti ka selleks ja paljudeks järgnevateks aastateks.
Kõige märgilisem möödunud aasta Eesti, sh Tallinna hariduselu puudutav uudis oli seotud PISA-testide tulemuste avalikustamisega, mis näitasid meie jätkuvat edu rahvusvahelisel tasemel: oleme esimesed Euroopas ja maailmas kaotame ainult Hiinale. Samavõrd tähtis ja oluline on meie koolinoorte osalemine rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, kus maailma parimatega võtsid mõõtu üle 20 Tallinna gümnasisti, kes kokku tõid meie kodulinna 21 medalit, sh kolm kulda.
Et tagada meie hariduse edukas areng, peame kindlasti arvestama üleilmsete arengutendentsidega. Tallinna rahvastik kasvab. Pidevas muutuses on elanike rahvuslik koosseis: Eesti ja eriti Tallinn on jätkuvalt atraktiivsed globaliseerumise ja rahvusvahelistumise seisukohalt. Oma tegemistes peame olulisel määral otsa vaatama demograafilistele muutustele, mis erinevates linnaosades kipuvad olema erinevad ja seda ka väga kauges perspektiivis.
Kindlasti hakkavad linna haridussüsteemi teataval määral mõjutama loodavad riigigümnaasiumid, ent see saab olema järgnevate aastate väljakutse. Haridus on olnud ja on ka käesoleval aastal linna üks prioriteetidest. Seda näeme juba ka meie iga-aastast eelarvet vaadates, kus vastav rida hõlmab üle 40% kogu eelarve mahust. Linn investeerib oluliselt õpikeskkonna parendamisse – olgu see siis koolimajade ja lasteaedade renoveerimine või isegi uute ehitamine: kokku on selleks planeeritud ligi 50 miljonit eurot. Ajaga kaasas käimiseks on oluline luua õppijatele ja ka õpetajatele innustav ning toetav õpi- ja arengukeskkond, mis peavad vastama kõigile hariduslikele vajadustele, sh nii vaimsetele (laborid, töötoad, vabaaja ruumid jms), tervislikele (hariduslike erivajadustega arvestamine) kui ka füüsilistele (võimlad, staadionid, spordiväljakud).
Tähtsad juubelisündmused
Mitte vähem oluline roll meie haridussüsteemis kuulub koolieelsetele lasteasutustele, kus me samuti panustame arengukeskkonna parandamisse ja kaasajastamisse. Ka laste toitlustamine on tähtis, kusjuures uuest õppeaastast toetame siinkohal mitte ainult munitsipaallasteaedu, aga ka koolieelseid eraasutusi. Huvihariduses on jätkuvalt peamiseks märksõnaks noorte võimalikult laiahaardeline kaasamine õppetöövälisesse huviharidusse ja -tegevusse: olgu see siis mõni kunsti, tantsu, laulu, robootika, ettevõtluse, spordi või muu valdkonnaga seonduv tegevus. Oluline koht siinkohal peaks olema hariduse ja noorsootöö sidusamaks muutmisel.
Kultuuri valdkonnas on linna prioriteedid jätkuvalt seotud eesti rahvuskultuuri ja vähemusrahvuste kultuuride arendamisega. Sel aastal on olulisel kohal erinevad juubeliüritused, sh kirjanik Jaan Krossi ja ooperilaulja Georg Otsa 100-sünniaastapäeva tähistamine. On hea meel, et mõlemad Eesti kultuuri suurkujud saavad sel aastal oma mälestusmärgi. Birgitta festivalil on käesolevast aastast uus kunstiline juht, kes lisab sellele festivalile loodetavasti palju uut ja põnevat.
Tallinn on läbi aegade olnud suurvõistluste linn. Ka käesoleval aastal kuulub oluline koht rahvusvahelistele suurvõistlustele, kus linn panustab oma nime kandvate suurvõistluste läbiviimisesse, olgu see siis nüüdsest pronkstaseme Tallinna Maraton või juba traditsiooniliseks saamas triatlonivõistlus IRONMAN Tallinn. Kultuuri ja spordi valdkondade üheks huvipakkuvamaks väljakutseks sel aastal saab olema 1980. aasta olümpiapurjeregati väärikas tähistamine. Möödub ju sellest tähelepanuväärsest suursündmusest tänavu 40 aastat. Seetõttu on tänavused Merepäevadki seotud Olümpia-80-ga.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et tulemas on üks väljakutseid esitav, loodetavasti ka palju naudingut ja rõõmu pakkuv aasta. Peamine, et kõigil tegijatel oleks soovi ja tahet teha oma asja südamega, ning linlastel oleks soovi ja tahet osaleda kõiges selles, mida me nende jaoks ära teeme.
üks valimiseelne pilt üle lehe laiutamas. Taktitunnet võiks natukenegi olla.
See kiidulaul PISA testi najal ajab juba iiveldama. Kui me oleme hungveipingide järel maailmas teised, siis miks seal toodetakse kaupu eri vallast üle ilma, mida meil on vastu panna? Mõned “Made in Estonia” toidud, mille tooraine on sisse veetud? Kuhu see PISA tase elus jäänud on, et pole näha? Ja kui keegi läbi lööbk, siis mitte rahva rahaga, vaid oma kulu ja kirjadega, kusjuures ka siis kargab valitsus oma ettekirjutistega takistama teaduse arendamist ja leiutamist.
Haridus saab areneda siis, kui areneb ka keskmine ja kehvem kümnendik. Mida on meil nendes rühmades pakkuda? Lapsi veetakse koolides läbi nende lollustasemest sõltumata. Isegi keska saad 1 punniga läbi, kusjuures sellegi võib õps ette sosistada.
On ette vale loota mingitele mammutlikele riigikümnadele. Sealsed klassid on nii suured, et tunnid sarnanevad loengutega, ehkki juba 4ndast klassist peale peaks õpilane suutma ise õppida ning kokku tuldaks vaid paaril korral nädalas, et oma teadmisi kinnistada ja täiendada. Mulle tuttavates keskades/kümnades küll ei õpetata tapeetimist, värvide segamist ja värvimist (lihtne võõpamine pole mingi õpe), tavalisi elektritöid (need on isegi keelatud, sest ohutustehnika ei luba!) jpm igapäevaseid toiminguid. Kas olete näinud keskapoisse masina taga õmblemas või tibisid kruvisid keeramas ja rauasaega torusid saagimas? Mis sest et uued on plastist, alusoskused tuleb nagunii omandada. Mäletan üht appihüüet, et peldikupotti ei jookse vett, ehkki vaja oli vaid kaas üles tõsta ja ujukit mitu korda ergutada, et umbus kaoks. See ongi see PISA kõrgtaseme tulemus.
Kui hakkasin lugema lasteaedade kohta, kartsin, et Vadim koperdab kohe veeganlusele, et siga on paha ja juurikas on hea, aga seekord veel mitte. Hea seegi.
Kuid sisu sel lool küll polnud. Pean silmas ajalist kava, maksumust, selle õigustatust, kes teeb, kuidas vastutab. Kust seda lugeda saaks? Varsti saab keskbandest nagu konservantide kamp, kes lubab palju suure suuga aga mutukaid ronib sisse üha rohkem.
Kas Tallinna linn on nüüd täielikult võõrkeelsete käes?Kellegist meie mehest ma ei räägi, see on rahvusetu.
Väga meeldiv artikkel. Tallinna poliitikud teevad tublit tööd ja ei lasku reformierakondlaste laimukampaania tasemele., ei lase end segada.