Eelmise aasta lõpus oli õhus skandaal, kus EKRE esimees oma partei raadiosaates olevat halvasti öelnud Soome peaministri ja nende terve riigi kohta. See olevat olnud peagu, et maailmaskandaal ja sellest kirjutasid välislehed, kohalikust paevoolumeediast rääkimata. See kohalik raadio levib vähemalt autoraadiotes äärmiselt viletsalt, aga on veel ka Internetiraadio. Meil mitte veel väga populaarne, aga näe Norra läks juba aasta tagasi vaid sellele levile.
Kas nüüd Soomes ühe meie partei kohalikku raadiot nii aktiivselt kuulatakse, mine tea, aga Reformierakond teeb seda kindlasti. See pole enam Tallinna Televisioon, mida keegi polevat vaadanud, kuid selle lõpetamisel oli nutulaulu küllaga.
Asugem asja juurde ja läheme naabri poole. Lenini monument on Soomes Kotkas. Monumendi autorid on skulptor Matti Varik, arhitekt Allan Murdmaa ja insener Jaan Port. Monument avati aastal1979. Mälestusmärk asub Kotka kesklinnas Kotkansaari saare lääneosas Lenini pargis. Lenin osales Kotka Töölismajas 1907. aastal peetud Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) III konverentsil ning oli istungite vaheaegadel jalutanud lähedasel haljasalal.
Soome on ainus riik maailmas, mille iseseisvust tähistavaks monumendiks on elav puu. See on sedavõrd eriskummaline sümbol, et isegi 90. (2007) juubeli puhul jäeti ta vihma ja tuule kätte uhkes üksinduses kõikuma. Tema tüve ümber ei kantud kokku ei pärgi, lilli ega küünlaid. Kristjan Smedsi teatrietenduses sai kuuli ka president Haloneni kujutav pilt. Juubeli eel lavastas eestlasest lavastaja Kristian Smeds Soome Rahvusteatris (Kansallisteatteri) oma versiooni kirjanik Väino Linna romaanist „Tundmatu Sõdur“. Kisa-kära oli selle modernse lavastuse ümber tohutult, sest lõpustseenis toimus tulistamine riigi suurkujude piltide pihta, taustaks refrään: „Soome on surnud, Soome on surnud“. Teiste hulgas sai kuuli ka president Tarja Haloneni kujutav pilt. President ise suhtus etenduse vaatamise järel teleekraanil esinedes asjasse rahulikult ning tõdes, et etendus oli mõjus ja toimuv teda ei solvanud.
Ka Mart Helme ajaloolasena teab ja oskab tsiteerida Leninit. Kirjutan maha raadiosaate salvestusest: „Tuletaksin ikkagi meelde Vladimir Lenin Uljanovi ütlust, et igast köögitüdrukust võib saada minister, või kuidas ta ütles. Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister“. Vahele segab Urmas Reitelmann: „Ja selle uue peaministri esimene fopaa on juba sündinud, nimelt Brüsselis oli tema pressiesindaja see, kes tsenseeris vasakpoolseid Soome ajakirjanikke, ta keelas esitada peaministrile küsimusi teemal, mis puudutavad seda laagrit, kust kavatsetaks tagasi tuua need radikaliseerunud mosleminaised ja nende lapsed. Soome ajakirjanikud ütlevad, et neid ei ole otseselt ja mitte keegi kunagi varem keelanud ühtegi teemat käsitlemast. See on nüüd sündinud!“ Meenutagem, et Soome uus peaminister pöördus oma kõnes kuulajate poole sõnaga toverit ehk seltsimehed. See on väljend, mis on meid ajaloos saatnud pool sajandit ning millel on verine varjund igale eestlasele.
Soome tähistas viimasel Jõulukuul oma 102. sünnipäeva. Sel puhul kanti Helsingi kesklinnas sirbi ja vasaraga punalippe ning karjuti loosungeid „Maha kapitalism, elagu sotsialism“. Küllap see häiris ka EKRE juhti. Edasine jutt raadios läks meie Reformierakonna esinaise Kaja Kallase arvustamisele, kus selgus, et ta polevat mitte B kategooria poliitik, vaid hädaga C klassi kuuluv! Siia see koer nüüd maetud ongi!
Pakun välja oma ulmeversiooni kogu sellest loost. Vaevalt, et Kaja ise, aga tema abivägi võis küll saadet kuulata ja jooksis kohe ette kandma. „Kaja, nii halvasti nad sinust seal rääkisid ja soovitasid veel ka poliitikuks õppima minna, sest sa ei saanud jällegi hakkama umbusaldusega Riigikogus“. Kujutagem nüüd ette selle alati ägestuva ja kõigile vahelerääkiva parteijuhi reaktsiooni! EKRE ju sõimab mind! (kindlasti Kaja nii võis mõelda.) Tema oskab isegi hiire piuksust võimaliku sõimu välja pigistada. Oli vaja midagi ette võtta. Loomulikult sõbranna presidendi juurde joosta. Kas ja kui palju too asja analüüsis, vaevalt, et ka saate kordust kuulas, igatahes läks kõne Soome presidendile ja koos südamlike vabandustega. Sellele järgnes meie peavoolumeedia äge rünnak vaat, et kogu valitsuse vastu. Paraku jäi mulje, et üks parteilane ei tohigi kuidagimoodi arutleda ja oma arvamust oma partei hääletorus omadele edasi öelda. Kohe saab turmtule kaela. Näe, endine Soome president jäi ka „teatrikuuli“ all viisakaks ja rahulikuks. Aga meie peavoolumeedia?
Mis ma siin ikka seda järgnevat üle kordan. Küllap mäletate. Selge on see, et Kaja Kallas on lubanud oma hüsteeriahoos hävitada selle valitsuse ja korranud seda oi kui tihti. Kas Jõuluvana suutis talle mõistuse pähe panna ja suunata konstruktiivsesse parlamenditöösse? Aeg näitab, aga mina seda isiklikult ei usu. Ma vabandan.
Aivo Oina