Täna lõpetas Riigikogu idufirmadele suunatud seaduseelnõude esimese lugemise. Initsiatiivi eesmärk on lihtsustada idufirmadel raha kaasamist. Kui täna soovib investor Eesti firmasse investeerida, peab nii tema esindaja kui ka kõik idufirma osanikud jõudma notari juurde ühel ja samal ajal.
“See ei pruugi aga olla lihtne. Eriti olukorras, kui investoriks on mõni välismaa riskikapitalifond või mitu ingelinvestorit ning firmal on palju osanikke,” selgitas Riigikogu õiguskomisjoni liige Andrei Korobeinik, kes kuulub Keskerakonna fraktsiooni.
Muudatus võimaldaks osanikel valida, kas nad soovivad tehingutele notariaalset kinnitust või piisab uute osanike kaasamiseks olemasolevate osanike otsusest. “Sarnane lähenemine on kasutusel paljudes teistes riikides, näiteks Soomes, Lätis ja Ameerika Ühendriikides,” loetles Korobeinik. “Eesti jaoks oleks see võimalus kaasajastada majanduskeskkonda ja tõsta meie firmade konkurentsivõimet.”
Õiguskomisjoni poolt Riigikogu täiskogu ees ettekande teinud Andrei Korobeinik märkis, et Eesti konkurentsivõimet pärsivad siin tegutsevad pangad, kes ei ava kontosid välisinvestoritele. Seetõttu on mitmed Eesti edukad idufirmad muutnud enda jurisdiktsiooni ja kolinud nö investorite juurde – näiteks Inglismaale või USA-sse.
“Sellega kaotab Eesti nii maksutulu ja kannatada saab maine. Seadusmuudatuste kohaselt ei pea välisinvestorid enam avama kontosid Eesti pankades ega käima Eestis notarite juures,” lisas Korobeinik.
Menetlusse on praegu jäänud kaks eelnõud – üks on õiguskomisjoni oma ja teine valitsuse oma. Mõlema eelnõu esimene lugemine on lõpetatud, kompromissi nende vahel hakkab otsima õiguskomisjon esimese ja teise lugemise vahel.