5. veebruaril korraldati Euroopa Komisjonis esimese töökoosoleku, kus arutati Minority SafePacki algatust (www.minority-safepack.eu). Algatuse eesmärk on tugevdada rahvusvähemuste kaitset Euroopa Liidus, samuti ELi kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.
Eestiga otseselt seotud algatuse üks eesmärke on saavutada seadusemuudatuste kaudu ELi riikides alaliselt elavate mittekodanike võrdne kohtlemine, et neil oleksid ELi kodanikega samad õigused.
Vähemuste SafePacki seadusandlikud algatused hõlmavad järgmist:
1) piirkondlike ja vähemuskeelte kasutamise kaitse riigi- ja omavalitsuse, avalike teenuste, hariduse, kultuuri, kohtumenetluse, meedia, tervishoiu, kaubanduse ja tarbijakaitse valdkonnas;
2) Euroopa keelelise mitmekesisuse keskuse loomine;
3) Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi eriline tähelepanu rahvus- ja keelevähemustele;
4) vähemuste panuse uurimine Euroopa sotsiaalsesse ja majanduslikku arengusse, sealhulgas mitmekeelsuse ja mitmekultuurilisuse alakasutatud potentsiaal;
5) kodakondsuseta isikute kaitseks pikemat aega ELis elavate kolmandate riikide kodanike staatust käsitleva direktiivi muutmine;
6) audiovisuaalsete meediateenuste ja nende sisule piiramatu juurdepääsu tagamine kogu ELis;
7) riigi kehtivate toetuste jaotamise eeskirjade muutmine kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitseks.
Minority SafePacki algatus on kogunud 1 128 385 allkirja 28 Euroopa Liidu riigis ja sellest on saanud viies omalaadne edukas kodanikualgatus. EL nõuab kodanikualgatustelt vähemalt miljoni allkirja kogumist, sealhulgas minimaalset allkirjade künnisarvu seitsmes ELi riigis. See on suur saavutus – kümnetel algatustel muudel teemadel ei õnnestunud vajalikku arvu hääli saada.
Seadusandlikke algatusi tutvustasid Euroopa Komisjonile kodanikukomitee Minority SafePack ja Euroopa Rahvuste Föderaalliidu (FUEN) presiidium. Nüüd peab nende ettepanekute üle otsustama Euroopa Komisjon. Pärast allkirjade ametlikku registreerimist, mis toimus 10. jaanuaril, on Euroopa Komisjonil vastuse ettevalmistamiseks aega kuus kuud. Kuni 10. aprillini peab Euroopa Parlament korraldama sel teemal avaliku kuulamise. Protsessi koordineerib Petitsioonikomisjon (PETI).
„Täna on suur päev,“ ütles FUENi president, Ungari päritolu Rumeenia Euroopa Parlamendi liige Loránt Vincze. „Seitsmeaastaseid pingutusi krooniti eduga, me esitasime oma seadusandlikud ettepanekud Euroopa Komisjonile ja see peaks Euroopa Parlamendi toel neid arutama. Meil on selja taga 10 miljonit rahvus- ja keelevähemuste esindajat ning loodame, et nad lõpuks saavad Euroopas nõuetekohase kaitse.“
“Rõõm on näha, et tänu erinevate Euroopa riikide rahvusvähemusi esindavate organisatsioonide koordineeritud pingutustele on rahvusvähemuste kaitsel reaalne võimalus liikuda harjumuspäraselt mittesiduva mokalaada väljalt reaalsete tegude lavale,” märkis Euroopa Parlamendi Petitsioonikomisjoni aseesimees Yana Toom. „Euroopa Komisjon peaks välja töötama oma ettepanekud tõstatatud probleemide lahendamiseks ja ma teen kõik endast oleneva, et Petitsioonikomisjon mitte ainult ei korraldaks selles küsimuses väärilisi arutelusid, vaid ka saaks Euroopa Parlamendi enamuse toetust.“
Oh sa vaene üle 140 miljonilise “väikerahva” esindaja suure, ligi miljonilise rahva kodumaale okupatsiooni põlistaja ja käsilase järeltulija. Tõesti on hirmus kui oled aastakümneid teise rahva kodumaal laiutanud ja nüüd julgeb põlisrahvas häält teha. Ja olete kohe vaene “vähemus”. Eestlasi ei ole Euroopas suurt üle miljoni, kes me siis euroopa mastaabis oleme? Kas mitte selliste väikerahvaste kaitsmine ei peaks olema EL. i prioriteet, venelast kui suurrahvast, kellel lasub ka ajalooline süü teistelt rahvastel vabaduse võtmine, ei saa sinna küll paigutada, see oleks sellesama (seaduse) direktiivi naeruvääristamine. Väikerahvad on nii lätlased, eestlased, mustlased, islandlased ja sadu rahvaid ja rahvakilde euroopas. Kavatsete nüüd selle abil meilt võtta õiguse nii oma keelele kui kultuurile, unistate ju eestlaste väljasuremisest (eesti keel ei võida kunagi) ja maad on sellel karjarahval-venelasel kogu aeg vähe, ikka juurde ja juurde, mis sest, et pärast teid jääb maha kloaak ja siis vaatate jälle järgmise maalapi järgi. Parem minge koju ja tehke oma kodumaa korda.
Kaitstes homosid saame anda neile suurema tegutsemisvabaduse.
Kasvatus koolides ja poliitloengud töökohtades aitaksid veelgi kaasa.
Jana on õigel teel.
Elagu inimvabadus!
“Elagu inimvabadus!”-Kas vabadus lehvitada pedelippusid, näidata oma paljaid kehasid tänavatel, viia koolidesse perverseid pedemõtteid ning sõimata loomuliku perekonna kaitsjaid?
vabadus pederastidele levitada oma väärastunud mõtteviisi?
Tänan, ei, mitte avalikult ja pealetükkivalt.
Jaana peab silmas neid vähemusrahvusi, keda Venemaa keskvalitsus pidevalt maha surub ja kelle omakeelset haridust hävitab? Kas Jaana üldse teab, et vähemusrahvusena tulevad kõne alla ennekõike need rahvused, mis asuvad kuskil seaduslikult ning kel pole oma riiki oma rahva eest seismiseks? Siiatunginud suure rahva esindajatel sellist õigust vigiseda küll pole.
Yana Toom on tubli ja kogu aeg nähtaval Ansip näiteks kadus ja temast pole muud teada et ta lubas valitsuse laiali saata. Venemaal suhtutakse kõigisse rahvustesse hästi. Olen käinud külas Peterburis elavatel eesstlastel, külastasin ka kirikut kus jutlused toimuvad eesti keeles. Pastor on eestlane ja kirikus oli umbes 80 eestlast seekord, Olen käinud ka Peterburis teatris ja kord sattusin arstide peole sest mu tuttav eestlane on seal arst. Kui meeldiv seltskond poliitikast ei räägitud, keegi polnud purjus aga lõbus oli ja meeldiv vestlus. Vene intelligents on kõrgel tasemel ja ei laima kedagi . Nad lihtsalt ei lasku laimajate tasemele.