Rahvusvaheliselt tunnustatud eesti kriminoloogilt, õigusteaduse doktorilt Ando Lepsilt ilmus äsja monograafia inglise keeles Tallinnas, Euroacademy väljaandes „Modern Dialectical Criminology (A new perspective on study criminology, however not only of criminology)“ 150 leheküljel. Võrreldes 2016. aastal ilmunud väljaandega on seda trükki täiendatud.
Monograafia retsensent on üks tuntumaid vene õigusteadlasi, VF teeneline teadlane, professor, õigusteaduse doktor Juri M. Antonjan (Moskva). Eessõna on kirjutanud samuti tuntud VF teeneline teadlane, õigusteaduse doktor, professor Ilja L. Chestnov (Sankt-Peterburg). Redaktsioonikomisjoni nimel võtab sõna Euroacademy rektor, akadeemik Jüri Martin.
Monograafia koosneb 19 paragrahvist. Näiteks paragrahvis 6 räägitakse sellest, et riike juhitakse juriidiliste seadustega, kus juriidilised seadused on sõna otseses mõttes ühes või teises riigi valitseva kultuuri väljenduseks, nii nagu seda on religioon ja kunst. Kas see tähendab seda, et riike on võimalik järjestada ka tema juriidiliste seaduste järgi, mis tähendaks seda, et millistes riikides on juriidilised seadused paremad ja millistes halvemad? Teatud mõttes on see võimalik, kuid mitte päriselt, sest maailmas valitsevad erinevad kultuurid ja religioonid, mis teevad sellise järjestuse peaaegu võimatuks.
Paragrahv 8 käsitleb ajaloolist lühiülevaadet kuritegevusest Eestis aastatel 1904-2018. Siin tuleks eriti rõhutada järgmist. Üleilmastumine, vastuolulised arusaamad demokraatiast (kus jõud, seal õigus?!), maailmamajanduse ebastabiilsus, elanikkonna kasv maailmas, terrorism, millesse eriti on „kiindunud” mitmed suurriigid, et juhtida tähelepanu kõrvale tegelikest ühiskonna valupunktidest, järelikult ka kuritegevuse põhjustest, nagu rikaste ja vaeste ning töötusega seonduvatest probleemidest, millega arvatavasti saavad olema seotud ka Eesti kuritegevuse edasised „arengud”, kui nii on kohane öelda
Eriti keerukaks teeb kuritegevuse statistika uurimine erinevate aastate jooksul asjaolu, et paljud kuriteod on erinevatel aastatel hiljem või varem muudetud näiteks väärtegudeks. Samal ajal tuleb alati meeles pidada, et iga ajalooline epohh on eelneva ajajärgu jätk, isegi siis, kui järgnev epohh tundub olevat äärmiselt eitav eelmiste ajajärkude suhtes (näiteks kapitalistliku tootmisviisi, siis sotsialistliku tootmisviisi ja siis jälle kapitalistliku tootmisviisi võrdlus).
Tuleb ilmselt nõustuda väitega, et päris täpseid statistikaid ei olegi olemas, mis tähendab seda, et iga arv on ju ise formaliseeritud kuju mingisugusest nähtusest, näiteks kuritegevuse puhul mingisugusest kuriteoliigist. Seepärast on õigus Albert Einsteinil, kui ta väidab, et kõik on tõenäosuslik – järelikult on ka kuritegevus, kui erinevate kuriteoliikide koondnäitaja – samuti tõenäosuslik. Kuid see tõenäosuslik arvude jada annab meile siiski enam-vähem tõenäosusliku üldpildi (ütleme käepärase, kuna paremat ei ole kusagilt võtta) kuritegevuse struktuurist ja dünaamikast.
Kuritegevus on ja jääb nii kaua kuni püsib inimühiskond. Kõik jutud kuritegevuse „kaotamisest“ ja drastilisest vähenemisest kedagi eriti ei veena. Loomulikult nähtus, mida nimetatakse kuritegevuseks muudab oma vorme, mille tõttu riikide esindusorganid on sunnitud muutma ka juriidilisi seadusi.
Kesknädal
et pime usk väljamõeldud jumalasse kirjutab ette ühiselureeglid ja seadustikud. Meil on naise vägistamine kuritegu iga kell, muslimitel aga ainult siis, kui seda tehakse teise muslimi suhtes. Muu suhtes aga on see enesestmõistetav.
Loodetavasti on Ando kirjeldanud ka pederastia võidukäiku nagu täna meil. Ning mis sunnib ninamehi ja -naisi sellele kaasa aitama, ehkki mitte kõik poolthääletanud seda sisimas ei toeta. Ehk kuidas võimu võim sunnib inimesi kasuahnuses ja orjameelsuses iseennast reetma.
Õige on ka tõdemus, et kuna inimene on loomult kurjategija, siis kuritegevust inimkonnast välja juurida ei saa. Ja isegi siis, kui kõik kurjategijad mingil hetkel maha tappa, tekivad peagi uued alged ja kalded enamuse poolt talutavatest ühiselureeglitest. Seega on ka kuritegevus igavene ehk kuni elab siin viimane inimene.
Kes on aga Chestnov? Ega äkki Tšestnov? Mille poolest on Chestnov parem kui Честнов?