Enn Eesmaa, Riigikogu väliskomisjoni esimees
Imelik, et igale põlvkonnale langeb järjepidevalt mingi ülemaailmne kriisiolukord. Läinud sajandil olid maailmasõjad, kolonialismi ja kommunismi kollaps ning sellega kaasnenud häda ja viletsus. Kahe viimase puhul õnneks ka edulood ja vabadus paljudele rahvastele.
Suurte kaotuste hinnaga on inimkond neist tragöödiatest siiski enam-vähem tegusana välja tulnud, koletud raskused üle elanud. Kas olnust piisavalt ka järeldusi teinud? Mõneti kindlasti. Üks neist on Euroopa Liit, mis loodi ju selleks, et läbi majandushuvide ühtsuse, vähemalt läbipõimumise asuda rahumeelsele kooseksisteerimisele. Igaühel on kogemust, kuivõrd see ja mis ulatuses on korda läinud. Nüüd vaevab inimkonda corona viirus, mis alguses tundus üsna kauge ja julgustavalt kättesaamatu. Paljud lootsid, et Hiina võimud käituvad selgi korral karmikäeliselt, mida nad üldkokkuvõttes ka tegid. Kuid viirus oli kavalam ja elujõulisem. Enam-vähem kõik prognoosid ja ennustused pole praeguseni vastu pidanud. Olukord muutub päevadega ning esialgu paraku kurvemaks.
Muide ennustuste suhtes oleme leidnud mõnegi hämmastava kokkulangemise. Juba 40 aastat tagasi kirjutas paljude põnevusromaanide autor Dean Koontz, et maailma tabab üliraske viirusehaigus nimega Wuhan 400. Temast veelgi täpsem oli end meediumina tutvustanud Sylvia Browne, kes aastal 2003 kirjutas ühes oma raamatus, et aastal 2020 tabab maailma ennekõike inimeste kopse ja hingamisteid ründav viirusehaigus! Pandeemia algab ootamatult, tegutseb mõni aeg, siis hääbub, kuid tuleb uuesti inimkonda ründama kümne aasta pärast. Soovi korral saate nende isikute elu- ja töölooga lähemalt tutvuda kasvõi Wikipedia vahendusel. Kinnitan, et lugemine on huvitav ning kohati vastuoluline, sest nende ennustuste tegijaid on nii ülistatud, kui mõnitatud.
Parlamendid kaugtööl
Seepärast keskendun pigem praeguse ülikeerulise olukorra vaatlusele ja analüüsile ennekõike Riigikogu ja parlamentaarse demokraatia seisukohalt. Pandeemiast on haaratud praktiliselt kõik maailma riigid. Eriolukorra on välja kuulutanud kümmekond riiki, teiste seas ka Eesti. Paljud riigid on parlamentaarsed mistõttu on huvitav vaadata, kuidas töötavad praeguses olukorras riikide parlamendid. Praeguse seisuga on parlamendi täiskogu ja komisjoni töö ajutiselt täielikult peatatud Hispaania ja Holland. Vaid esmatähtsaid ja ajakriitilisi küsimusi käsitletakse oma istungitel Belgia, Iirimaa, Itaalia, Läti, Norra, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa Bundesratis, Sloveenia, Slovakkia ning Taani parlamendis. Ainult täiskogu istungid on edasi lükanud Leedu parlament. Komisjonide töös rakendatakse kaugtöö põhimõtteid veel suhteliselt vähe, kuid lisaks meile siiski ka Leedus Norras, piiratud mahus Prantsusmaal. Võimalusi otsivad ja kaaluvad täna veel Austria, Saksamaa ja Sloveenia. Elektroonilist kaughääletamist kaalub praegu Kreeka parlament. Suures osas tavapärases töörütmis jätkavad täna Bulgaaria, Horvaatia, Malta, Rumeenia, UK, Ungari ja USA parlamendid.
Oma otsused töö jätkamiseks ja korraldamiseks on teinud ka Riigikogu komisjonid. Väliskomisjon tegutseb vägagi aktiivselt, kuigi kaugtöö põhimõttel. Oma istungitel oleme pidevalt saanud informatsiooni välisministrilt ning ühe korra oli meil telesild president Kersti Kaljulaidiga. Igal istungil oleme kontakteerunud Eesti saadikutega välisriikides. Peame neid lülitusi väga tähtsaks, eriti riikide puhul, kus olukord raskem, kui nüüd Eestis. Pole ju võimatu, et nendega samas seisus oleme mõne päeva või nädala pärast ka meie.
Seni on meil olnud võimalus suhelda, Ukraina, Itaalia, Soome, Läti, Poola ja Rootsi saadikutega. Tavapäraselt jätkame telesildu Eesti esindusega ÜRO-s. Otsustasime ja kirjutasime valmis me komisjoni kirja kõigile oma kolleegidele Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide väliskomisjonides. Selles pöördumises sisaldus üleskutse solidaarsusele, toetusele ja operatiivsele infovahetusele. Oma kirjas palusime kolleegidel juhtida valitsuste tähelepanu Euroopa Liidus kehtivate põhivabaduste võimalikult suurel määral säilitamisele ning kodanike läbipääsu tagamisele vastastikuse solidaarsuse vaimus. Tegime ettepaneku kiiresti kokku leppida üle-euroopalise kriisipiirkonna meetmetes, kus põhirõhk asetataks ühenduse välispiiride kaitsele, sisemise transiidi, isikute, kaupade, sealhulga isiklike enesekaitsevahendite ohutule liikumisele ning koordineeritud tegevusele kriisi tõrjumiseks nii riigisiseselt, kui parlamentide komisjonide tasandil. Üleskutsele on vastanud juba paljude parlamentide kolleegid, mis on tähtis nii sisus, kui vormis.
Parlamentide töös on ju oluline arendada mõttetegevust, vaielda, kaitsta oma seisukohti, sest parlamendis on esindatud nii koalitsioon, kui opositsioon. Paljudes riikides on poliitilised vastaspooled suuresti loobunud tekkinud raskes olukorras omale poliitilisi plusspunkte teenida. Loomulikult on paraku ka erandeid. Erandiks pole ka Eesti. Kuna Euroopa Liidu ühtsus on praegu rohkem ohustatud, kui kunagi varem tuleks sellega arvestada ning mõnikord ka vältimatut kriitikat tehes arvestada sellega, et homme võib ükskõik, mis riigil teiste riikide kohest abi vaja minna. Inimkond loodab ka teadlaste suutlikkusele, vaktsiine juba katsetatakse ja kuuldavasti on edugi saavutatud. Kriiside ajal on ennegi teadus ja tehnika tavalisest erksamalt arenenud.
Uutmoodi harjumused
Corona kriis on raske igaühe tasandil. Paljudes riikides on inimesed harjunud mitme põlvkonna esindajatega koos aega veetma. Tihti elatakse suurte peredena ühe katuse all. Embamised ja musid on igapäevased ja kaugeltki mitte vaid erootilistel põhjustel. Nüüd peab uutmoodi harjuma. Meil on olukord teine. Eestlane pole ülemäära seltsiv ja suhtlemisaldis, kuigi paljudest telesarjadest jääb mulje otsekui me oleks pigem Brasiilia, kui põhjamaist päritolu. Kuidas tänane ja võimalik, et koguni ülehomne eristatud olukord mõjub inimsuhetele. Juba niigi jälgitakse rohkem arvutiekraane, kui kaasvestleja silmi ja miimikat. Nüüd sedagi parimal juhul distantsilt kaks meetrit. Käi siis sedaviisi kohtamas, kallimaga kinos või ühise kodu rajamise plaane pidamas. Õnneks tehakse seda tavaliselt ikkagi kahekesi, kuigi enne abielu veel isikutena, kes perekonda ei kuulu. Kuidas mõjub corona me laulu- ja tantsupidude traditsioonile? Loodetavasti järgneb kitsenduste kaotamisele tavalisest suurem vajadus midagi koos teha, üheskoos kogeda.
Ennkõike peame aga raskused ületama, olema valmis, et olukord veelgi halveneb. Seekordne maailmasõda ju alles algas. Meil on läbi sajandite ennegi kriise ja mõõnu olnud. Seni oleme neist suurte raskuste ja kaotustega jagu saanud. Küllap saame nüüdki, kui kokku hoiame, tavalisest rohkem teiste, eriti nõrgemate peale mõtleme ning kehtestatud reegleid järgides tavalisest tunduvalt kasinamalt elame. Selline elustiil oleks tulevikuski jätkusuutlik.
Selleks kõigile ja igaühele eraldi edu, jõudu ja kannatust. Ennekõike aga tervist!
inimkeskkonnas käibki lainetena. Kord on nunnu, siis lännu. Ei tekkinud ka hea-halb, suur-väike, rikas-vaene jmt vastandhinnangud iseenesest, ikka elust enesest. Imelik et just budism on sellise kestva võitluse ära tabanud, kuigi ka nende lahend üksi mõtiskleda pole elukestmise seisukohalt arukas, sest keegi peab ka kerjuseid toitma.
.
Ennkõike on küll hea sõnaleid, kuid Ennkõiksus oleks veelgi parem. Ehk edaspidi kasutab Enn ka seda.
Ukrainaga suhtlemine ei anna midagi. Seal on ebameeldiv juhtkond kes viis oma rahva vaesusesse. Isegi meil Ansipi valitsus kus vaesus aina kasvas ei suutnud meid nii vaeseks ajda kui seda tegi Ukraina valitsus. Meil pole sealt midagi õppida. Itaalias on kahju et seal nii palju haigestunuid on. Väga meeldiv riik. Poola ja Läti ei saa kuidagi aidata. Üldiselt on Poolas ja Ukrainas toimuv ebameeldiv ja meil pole nendelt midagi õppida.
Tuleb suhelda nende riikidega kus avastatakse viiruse vastast ravimit. Kuigi minu poolehoid kuulub keskerakondlastele leian et Eesmaa on sinisilmne.
Mulle meeldib kuidas Venemaa võitleb viiruse vastu ja neilt oleks palju rohkem õppida kui Ukrainalt ka poolalt kus inimestest ei hoolita.
Mite budism ei jutlusta hea ja kurja vaheldumist reeglipäraselt vaid taoism.
Aga budism on tõesti kõige eesrindlikum, millest tuleb õppust võtta kui just mitte arvestada dzainismi, kuid see on meile põmmpeadele liig aru saada. ega budismgi enesekesksetele tolvanitele meeldi.
Seepürast tulebki piirid kinni hoida ja mitte lehvida isu järele riikide vahel.
Ei aita, paraku, ainult Euroopa välispiiri kinnihoidmisest.
Ei saa teha kõike mis tahetakse, paksu kõhtu Tenerifel või Veneetsias praadida, lipata Brasiilia metsades,
elada Pariisis ühe kaasaga ja Londonis proovida teisega. Lihtsalt – ei saa. Võite neid filmidest vaadata ja koduaias peesitada.
Ka loomatööstus tuleb lõpetada. Karusfarmide tuhkrulised näit. on MUDELILE ,mille alusel tehakse vaktsiine = nakatujad. On teisigi haigusi mis pole veel avaldunud.
KÕIGE LÄHEM MUHKKATKU KOLLE ON MEILE SENI OLNUD KASPIA ÄÄRES. KAS EI TULE TA MITTE LÄHEMALE SEOSES KLIIMASOOJENEMISEGA ??? MONGOOLIAS, SIBERIS, HIINA LÄHEDAL JA KA L-AMEERIKAS
ANTRAKSIKOLDED, MILLE SURMUS 85%.
MIDA HAKKAME NENDE ÕIGUSTEGA PIHTA LAIBANA ?
Küllap saame jagu sellest epideemiast. Tore oleks kui saaksime jagu ka sellest epideemiast mis tuleb Reformi tagatoast sest see on ka hädaohtlik neile keda laimatakse ja süüdistatakse valedega. Nii mõnigi on jäänud oravate poolt loodud hammasrataste vahele.
…Selles pöördumises sisaldus üleskutse solidaarsusele, toetusele ja operatiivsele infovahetusele. Oma kirjas palusime kolleegidel juhtida valitsuste tähelepanu Euroopa Liidus kehtivate põhivabaduste võimalikult suurel määral säilitamisele ning kodanike läbipääsu tagamisele vastastikuse solidaarsuse vaimus…
Nagu alati, puistab eesmaa sõnu, mõttetuid sõnu, kust kumab läbi enesekiitus.
Kas Ungarit ka manitsesite, seltsimees?
Postimees: …Ajalehes Postimees avaldati kodanikuühenduseks nimetatud CIVICO Europe eestvedamisel sündinud pöördumine, milles mõistetakse hukka Ungari peaministri Viktor Orbáni väidetav “demokraatiavastane rünnak”, kutsutakse meediat igapäevaselt Ungari valitsust kritiseerima ja palutakse Euroopa Komisjonil kehtestada Ungari vastased sanktsioonid…
Kas sellele vihjabki Sm.Eesmaa?
Kui olete Itaalia viinud nii kaugele, et inimesed nõuavad eurovanglast lahkumist, siis pole see otsus võibolla ka Ungaris kaugel.Aga eesmaad ja rõivased kallavad õli tulle ja plaksutavad koos tudiseva junckeriga Ungari kirumisele kaasa.Küllap aimate isegi, millega see lõpeb euroviletsusele.