Kuidas väikeste lihtsate sammudega muuta oma igapäevased valikud keskkonnasõbralikumaks? Kuidas sellega mitte üle piiri minna?
Praeguses maailmas, kus jätkusuutlikkus ja keskkonnasõbralikkus on muutunud pigem trendiks kui elustiiliks, on võimalik läbi keskkonna säästmise maailma paremaks muutmiseks leida miljoneid erinevaid soovitusi. Mõni neist ei ole väga teostatav, mõne puhul on vaja nendega harjumist, mõne puhul on vaja oma elu nii suures osas muuta, et pigem inimesed üldse ei tegele sellega.
Mina arvan et alustada on vaja elementaarsetest asjadest, mis toovad kasu, ning ei ole üldse nii keerulised või radikaalsed – näiteks, kasuta põranda pesemiseks oma vannivett või pese ennast vähem ja kiiremini, et vett säästa. Vahel sooviksin nn rohelise maailmavaatega inimeste käest küsida, kas nad ka selliseid soovitusi jälgivad – usun, et pigem mitte. Tihtipeale kasutavad nn rohelised sõitmiseks oma isiklikku autot, radikaalsed loomakaitsjad unustavad, et neil on jalas ehtsast nahast kingad.
Milliseid väikseid muutuseid saab igaüks, nii laps kui täiskasvanu, juba nüüd teha? Sealjuures ei pea muutma ennast veganiks, kõiki nahast tehtud tooteid minema viskama ega muud drastilist ette võtma. Tuleb lihtsalt üle vaadata oma kodused ja töised igapäevased tarbimisharjumused ning sellega ka oma lastele eeskujuks olla.
Igapäevased harjumused
Prindi võimalikult vähe – võib-olla on võimalik teksti suurust vähendada, trükkida kahele poole, või printida juba kasutatud paberi teisele poolele, seega ühe lehte kasutada kaks korda. Märkmeteks saab kasutada juba ühe korra kasutatud paberid, teine pool paberist on ju valge ja puhas.
Tegele iga päev prügi sorteerimisega – arusaadav, et igal pool seda ei sorteerita ja ei ole mõtet sorteerida kui näed kuidas kõik prügi pärast kokku läheb, aga mõned elementaarsed asjad on kõigile kättesaadavad, vähemalt võib eristada paberit, ohtlikke jäätmeid ning klaasi, taarat ja plastpudelied saab ka taaraautomaadi viia.
Liikumisel eelista alati ühistransporti – kui päevakava ei ole väga tihe, ilm on ilus, sul ei ole vaja poodi minna, miks mitte kasvõi paar korda nädalas loobuda auto kasutamisest? Kõik on võimalik, peab oma mugavustsoonist ainult natuke välja minema. Ja ehk selgub hoopis, et ühistransport ei olegi nii ebamugav – pole vaja parkimiskohta leida, jalutamine on tervislik ja värske õhk teeb pea selgeks.
Kasuta poes käimisel riidest kotti – see on kordades parem kui kilekott ja paberkott. Paberkott läheb kiiresti katki ning ka selle tootmiseks kasutati mitte nii kiiresti taastuvat toorainet. Jah, ta laguneb kiiremini kui plastik, aga parim valik on ikka riidest kott.
Ära raiska toitu ega viska seda ära – poodi minnes osta asju ratsionaalselt, ära tee emotsioonioste. Kohvikus ära telli liiga palju, kui kõike ei suuda nagunii ära süüa. Parem telli hiljem vajadusel juurde. Kui ei joonud vett lõpuni, kasuta selle lillede kastmiseks.
Püüa kasutada korduvkasutatavaid esemeid – näiteks nõusid, topsikute asemel – keraamilised tassid ja kruusid ühekordselt kasutatavate asemel. Kasuta taastäidetavat veepudelit. Kraanivett kontrollitakse vastavalt nõuetele peaaegu igapäevaselt, kas me teame, mis kvaliteediga on plastikpudelis pikalt seisnud vesi?
Vii ebavajalikud asjad taaskasutusse – ära viska ära, kui saab ära anda. Praegu on erinevaid viise, kuidas ja kuhu viia riideid, tehnikat ja majapidamistarbeid. Samamoodi raamatuid, mööblit, remondijäätmeid jne.
Ära lase kraaniveel hambapesu ajal joosta – samamoodi nõude pesemise ajal. Keera kraan kinni, kui pesed, keera uuesti lahti, kui loputad.
Lülita välja kõik ooterežiimil seisvad kodumasinad ja tehnikavidinad – aga pea meeles, et edasi-tagasi lülitamine ei ole samuti säästlik! Kui tead, et oled tuppa kohe naasmas, pole vaja tuld kustutada.
Säästkem koos! Säästkem targalt!
Karine Ogenesjan
Tere,
arvan et tänase sõnnikuhargiga helikopterilt rahapakkide allaloopimise asemel tuleks riigil välja ehitada linnadesse prügisorteerimise võimsused ja anda need rendile võimekatele firmadele (näiteks RagnSells). Samuti ei tohiks olla prügikäitlemise riigihanget. Leping võiks olla 30 aastaks. Siis saab firma kindluse tulevikuks, saab investeerida tehnoloogiasse ja töötajatesse (soojad tööruumid, ümberriietusruumid, dusiruumid – saunad, einestusruumid, puhkeruumid, töötasu 1,5 – 2 keskmist). Nagu vesi ja kanal – võiks prügitöötlemise hind olla 4% inimese sissetulekust. Prügimajanduse osatähtsus keskkonnahoius peaks järsult tõusma.
Tegele sorteerimisega ja hois kodus suurel hulgal prügi, sest ega igat paberilehte või konservitoosi kohe välja viima lippa. Eriti kui oled vanem ja väsid kiirem. Pealegi pole iga asja jaoks eraldi prügikaste. Tuppa siginevad selle ajaga prussakad. Mis on iseenesest hea,looduslik,sest prussak hävitab lutika. Nii ei saa viimased tagasi tulla, kui oli astakümnete eest.
Ühistranspordis sõidaks nagunii, sest autot pole mul üldse, ega ka juhti -lihtsat elujärg pole nii priske, et autot pidada. Aga ei julge ühistranspordis sõita, sest pole NANOFIIBERMASKI ja olen RISKIGRUPP. Küsi õite hr. Karapetjani käest, kas hakkab eriolukorra lõppedes taas müüma välismaale neid.
Riidest kott ka määrdub pisikutega kiiremini ja iga päev pesumasinas teda ei pese. Meil on veel inimesi, kel seda masinat polegi.
Toitu ei viskagi ära kunagi, sest pensionärina tohin süüa vaid 3 euri eest päevas, võlgade korral ei sedagi.
Kohvikusse satun eelpoolkirjeldatud põhjustel haruharva ja vaevalt ma seal laristama kipun.
Veepuudust Eesti looduses pole ja järelikult ka kaevudes – kui see pole just ettevalmistustöö sul vee erastamise fondidele. lobby teha.
Plastikpudelis pikalt seisnud vesi on kehv, sest plastik vananeb valguse jm. mõjul. Vana plastikpudelit kasutada on halb nõu.
Taaskasutus on haiguste levitamise liikumine. Hoiab ära vaeste märatsushood, kes ka tahavad riietuda.
Lraanivee eest maksan ja loomulikult ei lase joosta -minu rahakoti juures ! Sina võid lasta küll joosta, sest Eestis on vett palju.
Selle kilekoti sisse, mis ma kauplusest ostan ridest koti asemel panen kodus prügi ja viin prügikasti = ei osta prügikotte. Sama teen leivakottide, puuvilja, juurviljakottidega jt. Et nii kasinalt pean elama, tuleb mul ka prügi vähem.
Riide tootmiseks kurnatakse ja mürgitatakse maad ja vett, raiutakse metsi eest.
Kui ma ise prügi sorteerin, miks pean prügi eest maksma ? Elame ju kapitalismis.
Organiseeri Eestis minisõidukite tootmine eakatele, mis nagu laste ralliutod taluvad jbedaid teeolusid, kuid ei arenda kiirust üle 15 km tunnis. 4 rattaga. kaalutaluvus 150 kg või vähem. Sõidetav ka talvel. Hind alla 800 eur.
Väga vajalikud. Mite ainult linnas vaid ka maal. Võivas vähem metalli sisaldada.
Seejärel organiseeri veel, et vaesemad pensionärid need tasuta saaksid, sest 400 eur pensionist 800 ju välja ei käi.
need pisiautod siis ühekordsed ole. Võtad rendile ja maksad 50€ kuus, saad 16 kuuga kätte. Kuid arukam oleks ajutiselt rentida, lühikeseks hooajaks, kui ringi sõidad. Ostude tegemiseks aga see küll arukas pole. Sest korra nädalas sõita 5km poodi ja siis tagasi aga ülejäänud nädala seisab niisama ega teeni kedagi teist. Rumalus.
Palju arukam on kolgaste teenimiseks kasutada 2 korda nädalas pisibusse, mis kindlal ajal sõidavad suuremasse asulasse ja tagasi. Kohalikud seda teavad ja ootavad oma tee otsas, buss võtab nad peale ja edasi juba kella järgi.
Erikäigud jäävad aga teenistuse ja isiku korraldada.
Egaas ma a inult poes käi ! Seenele ja loodusesse ka tahaks minna. Selleks maale tulingi. 4 km metsa, seal käid ka, tagasi samaalju. Vahepeal igaav intensiivpõllundus – põõsadki ja teeäärsed taimed ära näritud . Praegu käid selle maa VEEL ära, pärast haige.
Pood sab bussiga kui on NANOFIIBERMASK ja pealinna või Tartu arsti juurde vaja hädasti minna, sest olen riskigrupp. Aga POLE NANOFIIBERMASKI ja minna ei saa. Päris piinlik oli täna “Suud puhtaks ” saadet jälgida,
kus mitte keegi ei teinud juttugi selliste maskide olemasolust ja viruskaitsest. Strandberg vähemalt kaitses maskide kandmist aga arstide pealik oli sellele üldse vastu! Nagu nad ei teaks mis kaitseb . Ega rhvas kõik loll ei ole.
50 euri kuus räägid ,ag mul on + 50 euri laenu Kredexile KÜ käsul ja 50+ pangaenu hammastele… Pension alla 400.
Eks minusuguste hing kätte saadkse enneaegu, kui viirus küllalt kiiresti ei aita ,aitab viletsus ja stress.
Mul on veel soovitus et istu kodus ja ära reisi ringi sest tood sealt meile viirusi. Eestis on ilusaid kohti kus saab puhata ja loodust nautida. Nojah streptiisibaarid on välismaal vägevamad ja naistel huvitav mööda poode käis. inimesi on küll vähem meie tänavatel aga autod vuravad endiselt ja saastavad õhku. Ega meestel pole kerge kodus istuda sest igav on ja tüütu siis vahelduseks saab autoga sõita. ühistransporti kasutatakse vähe kaajal kui viirust pole ning õhu saastamine käib.
buss võtab nad peale ja sealt nad viiruse saavad. läheb kogukonnas viirus lahti on Saaremaa käes.
piirkondades pole kümnete kiltide ulatuses satikast haisugi. Seal pole vaja mingit klounaadi mängida.